Kõrgeim oli juulis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (8,4%) ja Valgamaal (7,6%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,2%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid juuli lõpus lihttöölised (18%), oskustöötajad ja käsitöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).

Kuu jooksul lisandus 5 162 uut tööpakkumist, millest 47% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9 204. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (21%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (19%) ning lihttöölistele (17%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales juulis 1 614 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 989 inimest. Tööpraktikal osales 1 022, tööharjutusel 424 ning tööklubis 520 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 129 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti juulis 412 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 46 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 62 uut töökohta. Palgatoetusega oli juulis töötamas 940 inimest. Lisaks osales veel 2 778 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2 516 inimest.

Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9 211 inimesele ehk 31% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 396 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai juulis 7 281 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 839 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1 542 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,2 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 93 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 506 eurot ning hüvitisteks maksti juulis üle 249 000 euro.