Eestis on 107 000 töötut
Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5 protsendini ning aasta keskmine töötuse määr oli 13,8 protsenti. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8 protsenti, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6 protsenti.
Mullu kasvas töötus kõige rohkem I kvartalis, iga järgmise kvartaliga töötuse kasv aeglustus. Et uusi töötuid tuli järjest vähem juurde, siis alla aasta tööd otsinute arv viimases kvartalis enam ei kasvanud. Samas kasvas hoogsalt pikaajaliste töötute arv. IV kvartalis oli 33 000 töötut tööd otsinud 12 kuud või rohkem.
Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis.
Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
