Kinnisasjadest ja korteriomanditest ülejääva osa moodustavad hoonestusõigused ja korterihoonestusõigused, mida käsitletakse eraldi kinnistutena, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Maris Järve sõnul on kõikidest kinnistutest ainuomandis ligikaudu 92 protsenti. „Ülejäänud kinnistud on eri isikute kaasomandis või abikaasade ühisomandis. Suure ainuomandite suhtarvu juures tuleb siiski arvestada, et kinnistusraamatusse on sageli kantud ainuomanikuna üks abikaasa ka siis, kui kinnistu on omandatud abielu ajal ja kuulub tegelikult ikkagi abikaasade ühisomandi hulka,“ märkis ta.

Järve sõnul on kaasomanike suurim arv ühel kinnistul 120. „Ilmselt on tegu suure korterelamuga, mis on mingil põhjusel juriidiliselt jäänud korteriomanditeks jagamata. Ja nüüd käsitletakse neid eraldi kinnistutena,“ sõnas Järv.

Mis puudutab füüsilistest isikutest kinnistuomanike vanuselist jaotust, siis kõige rohkem kinnisvara on inimestel vanuserühmas 30–50 eluaastat (ca 41 protsenti omanikest) ning 50–75 eluaastat (ca 40 protsenti omanikest). 19–30-aastaseid omanikke on ligikaudu kümme protsenti. Alaealiste omanike suhtarv jääb alla ühe protsendi, üle 75-aastaste inimeste omandis on veidi üle kaheksa protsendi Eestis asuvast kinnisvarast.

Huvitav on täheldada, et 19–30-aastaste kinnisvaraomanike osatähtsus kõigi omanike hulgas varieerub seitsmest protsendist Põlva-, Valga-, Viljandimaal 12–13 protsendini Tallinnas ja Harjumaal ning Tartu linnas ja Tartumaal. Maakondi võrreldes on kõige vähem üle 75-aastaseid omanikke Hiiumaal (ca kuus protsenti), kõige rohkem aga Võrumaal (11,5 protsenti).

Keskmine omandikestvus ehk periood, mille vältel kinnisasi on konkreetse isiku või isikute omandis, on 1869 päeva (ligikaudu viis aastat). Keskmisest lühemat aega ollakse ühe kinnistu omanik Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas (1500–1600 päeva), pikemat aega aga Põlva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal (2100–2200 päeva). Kõige rohkem omanikuvahetusi — 87 — on tehtud ühel Tallinna kinnistul. Sagedaste omanikuvahetuste põhjuseks võib olla ka ühe või mitme kaasomaniku vahetumine.

„Suurim Eestis paiknevat kinnisasja koormav hüpoteegisumma ulatub ligikaudu 1,69 miljardi kroonini ning see on seatud Kohtla-Järvel. Siinkohal tuleb silmas pidada, et suured hüpoteegid ei pea koormama ühte kinnistut, vaid võivad olla ühishüpoteekidena seatud koormama mitut kinnisasja korraga. Keskmise hüpoteegisumma suurus on Eestis 4,9 miljonit krooni,“ selgitas Maris Järv. Ühe kinnisasja (maatüki) keskmine pindala on kogu Eesti lõikes 3,12 hektarit. Maakondlikus arvestuses paiknevad keskmiselt kõige suuremad kinnisasjad Jõgeva-, Viljandi- ja Saaremaal (keskmiselt 6–7 hektarit), kõige väiksemaid aga Harju- ja Ida-Virumaal (keskmiselt 1–2 hektarit). Korteriomandi keskmiseks pindalaks on 52,95 ruutmeetrit. Suurima keskmise korteripindalaga võivad hoobelda Hiiumaa ja Põlvamaa elanikud (55–56 m2), väikseim keskmine pindala on Ida-Virumaa (49–50 m2) korteriomanikel.