Eestis on perspektiivi väikestel veejõujaamadel

 (9)
Eestis on perspektiivi väikestel veejõujaamadel
HüdroelektrijaamReuters/Scanpix

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (KIE) on hüdroenergeetikal suur potentsiaal ning arenguplaanide teostumisel saaks elanikkonda varustada puhta energiaga ning vähendada piirkonna sõltuvust imporditud fossiilsetest energiakandjatest, leiab KPMG raport CEE Hydro Power Outlook.

Eestis on hüdroenergia osa pea olematu ning sobivaim oleks väikese võimsusega veejõujaamade arendamine.

Raporti kohaselt kasutavad 17 KIE riiki vaid kolmandikku hüdroenergia tehnilisest potentsiaalist. „Hüdroenergia ressursid on ühtemoodi jäänud kasutamata nii Albaanias ja Montenegros, kus vee-energeetika annab ligikaudu 80 protsenti elektrist, kui ka riikides nagu näiteks Eesti, Ungari ja Kosovo, kus hüdroenergial on sisuliselt olematu osakaal kohalikus energiatootmises,“ ütles KPMG energeetika- ja infrastruktuuriettevõtete valdkonna globaalne juht Peter Kiss.

KIEs on praegu ligi 29 000 megavatti (MW) hüdroenergia tootmisvõimsust, mis moodustab ligi veerandi kogu energia tootmisvõimusest; kogutoodang ulatus 2007. aastal 62,5 teravatt-tunnini (TWh) ehk 18 protsendini KIE riikide koguvajadusest. Samas suudaks sektor efektiivsema planeerimise ning soodsates regulatiivsetes tingimustes toota kuni 176 TW/h hüdroenergiat aastas.

Soojusenergia osakaal energeetikas oli 2007. aastal kõige väiksem Albaanias (13 protsenti), kus oli ka suurim hüdroenergia osakaal. Soojusenergia osakaal oli kõige suurem Eestis (98 protsenti), Kosovos (97) ning Poolas (92).

Eesti roheline energia põhineb tuulel ja biomassil

Eestis oli kogu elektrienergia tootmisvõimsus 2008. aastal 2738 MW, millest hüdroenergia osakaal oli 5 MW ehk alla ühe protsendi – mis oli 17 riigi arvestuses väikseim näitaja. Läti oli 61 protsendiga, Albaania ja Montenegro järel, hüdroenergia osakaalu arvestuses kolmandal kohal. 2007. aastal toodeti Eestis 28 gigavatt-tundi (GWh) hüdroenergiat, mis oli 11 protsenti tehnilisest potentsiaalist.

Raport märgib, et 1940. aastani oli Eestis vee-energia osakaal kogutootmisest ligi 28 protsenti, kuid enamik jõujaamu hävis sõjas. „Kuigi Eestis on palju jõgesid on territoorium suhteliselt tasane ning hüdroenergia potentsiaal on madal. Riigis puuduvad suured, üle 10 MW hüdrojaamad ning kõige suuremad on Linnamäel ja Keilas asuvad jaamad,“ seisab raportis. Siiski on Eestis mitmeid kohti, kuhu võiks rajada väiksemaid keskkonnasõbralikke veejõujaamu.

Taastuvenergiat toodetakse Eestis peamiselt tuuleparkides ning hüdrojaamades, kuid biomassi sektor on väga paljulubav. Sellest lähtuvalt näeb Eesti valitsus tuule- ja bioenergia panust kõige suuremana, et saavutada riiklikult võetud taastuvenergia eesmärgid, lisab raport.

Ekspressi konverents 2020