Eestis on praegu rekordkogus metsa

Umbes viiendik töötleva tööstuse lisandväärtusest tekib puidul baseeruvast tegevusest. Tööd annab metsatööstus üle veerandsajale tuhandele inimesele.

?Puidu mehaaniline töötlemine ehk siis saetööstus on [Eestis] kruvitud viimase vindi peale,? ütleb Eesti Metsatööstuse Liidu direktor Andres Talijärv. Sellel alal enam moderniseerimise-innovatsiooni võimalusi praktiliselt polegi.

Arenguruumi oleks aga puidu keemilise töötlemise vallas. Ehk siis tselluloosi ja paberi tootmise alal. Samm selles suunas on Estonian Celli haavapuitmassi tehase käikuminek. Iseasi aga, kas rahastajatel tulevikuski Eestisse investeerimise vastu huvi on. Investeerimisotsuse langetamisel on olulised kolm komponenti: tooraine, turu ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Viimast leidub siinmail võrdlemisi napilt. Kuid moodsa tehase juures seda väga palju vaja ei olegi.

Tooraine tuleb teadagi mühisevast metsast. ?Eestis ei ole kunagi nii palju metsa olnud kui täna,? ütleb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Erik Kosenkranius. ?Saja aasta vältel on seda juurde kasvanud miljon hektarit.?

Raiemaht aga viimastel aastatel kahaneb ega suuda enam siinse metsatööstuse vajadusi rahuldada. See jääb alla nii metsanduse arengukavas ettenähtud tasemele 10-12 miljonit tihumeetrit aastas kui metsade juurdekasvule. Erametsa omanikud näevad oma varas pigem investeerimisobjekti kui praeguse hetke tuluallikat.

Import on ebakindel

Ümarpalgi import, mis tuleb eeskätt idakaarest, näib võrdlemisi ebakindel lahendus. Venemaa president Vladimir Putin on selgelt öelnud, et plaanitakse eelisarendada kodumaist metsatööstust. See aga annab märku, et tõenäoliselt kasvab tulevikus maaletoodava puidu hind. Seda tänu eksporditollidele, mida viimati tõsteti aprillis. Kui lisada transpordikulu, siis maksab isegi kõrgete tootmiskuludega Soomes idanaabri juurest imporditud ümarpalk praegu umbes sama palju kui kohalik puit. Pealegi, miks anda Eestist välja raha, mille siia võiks jätta. Samas, suure paberitehase jaoks jääks kodumaisest toorainest napiks. Tuleks endiselt loota Venemaale.

Kolmas komponent, turg, on aga Eesti kõige nõrgem koht. Metsatööstuse investeeringud liiguvad praegu eeskätt kahes suunas, lähemale toorainele või suurtele turgudele. Seega Lõuna-Ameerikasse, kus suured istandused ja vihmametsad annavad odavat toorainet. Või Malaisiasse-Indoneesiasse. Aga ka Hiinasse, mille jõudsalt kasvav turg suuri võimalusi pakub. Lõuna-Ameerikas toodetud tselluloosi veetakse näiteks Hiinasse, kus sellest paberit toodetakse. Kaugelt toodud tselluloosi kasutatakse aga juba Euroopaski, ka Põhjamaades ? transport üle ookeani maksab vaid 10-20 eurot tonni kohta, mille hind on praegu 500 euro ringis. Näiteks Soomes kipub toorainet nappima ? umbes veerand puidust tuuakse Venemaalt.

Euroopas näib magusam sihtpunkt paberitööstuse investeeringute tarvis pigem kuskil maailmajao keskosas asuvat, kus näiteks suur Saksamaa käe-jala juures.

Joensuu ülikooli metsaala tulevikufoorumi juhataja Anssi Niskaneni sõnul valmistab Soomeski paljudele muret, kas tööstusharul põhjanaabrite juures tulevikku on ? viimasel ajal on suletud mitu tehast, kolmveerand Soome metsatööstuse investeeringutest läheb välismaale.

Niskanen, kes käimasoleva metsanädala raames Soome-Eesti kogemusi võrdleb, peab piirkonna metsatööstusettevõtete turuks eeskätt Euroopat. Ta ennustab Läänemere piirkonna turgude jätkuvat ühinemist, mis annab suurtele traditsioonidega tootjatele väiksemate ees eelise.

Kui suur osa Eesti metsast aga kodumaal rakendust leiab? Metsa lõikamisel tekib kolme liiki materjali ? palk, paberipuu ja küttepuu. Eestisse jääb eeskätt palk ja küttepuu, paberipuu aga viiakse Põhjamaadesse. Möödunud aastal kasutati Eestis seitse miljonit tihumeetrit puitu, millest neli miljonit läks saematerjali tegemiseks, 2,5 miljonit kütteks, pool miljonit kulus vineeri, puitplaatide, täispuidust majade valmistamiseks. Esimesena mainitud neljast miljonist tihumeetrist saadi kaks miljonit tihumeetrit saematerjali, millest umbes 1,1 miljonit läks ekspordiks.

Kosenkraniuse hinnangul kasutataksegi Eesti puitu ka tulevikus Põhjamaades paberi tootmisel, siinmail näiteks plaadimaterjalina või energeetikas. ?Energeetikas on palju lubavaid võimalusi,? usub Niskanen. Tänu kõrgele naftahinnale tasub juba ka kallist paberipuitu ahju ajada. Soomlased loodavad aga 2012. aastaks müügikõlbulikuks arendada puidust diisli tootmise tehnoloogia. Tehnoloogia Eestisse importimine võiks olla üks siinse metsatööstuse tulevikuvõimalusi. Iseasi, millisel moel nafta hind muutub.