Eestis on üks pealtnäha magus monopol, mida on üritatud lõhkuda, aga see on osutunud ülikeeruliseks
Sularahavedu on turvateenuse kõrgpilotaaž - vastutus ja palgad on kõrgemad teiste turvainimeste omast. Samas on tegu hääbuva valdkonnaga, sest midagi ei ole teha - sularaha asendub üha enam digitaalsega. Praegu, kus majandusel on hoog sees, liigub seda küll taas veidi enam, aga üldine tendents on siiski selle vaikne hääbumine. G4S Eesti juhi Priit Sarapuu sõnul on Eestis täna tegemist umbes 8,5 miljoni eurose turumahuga valdkonnaga, aga sellesse sisenemine on kallis ning ära tasub see vaid juhul, kui sa suudad endale haarata enam kui 30-protsendilise turuosa.
„Täna oleme turul ainsad. Ainupakkuja on alati kehv olla, pead kogu aeg selja taha vaatama. On normaalne, et teistel on ka soov tulla. Kui aga sularaha turgu vaadata, siis see on languses. Maksevahendina selle osakaal väheneb ehkki mitte sellises tempos nagu pangad sooviks," ütles Sarapuu.
Põhiklientideks on selles valdkonnas jaekaubandus ja pangandus. Viimane tõmbab end oluliselt koomale ja vähendab kontorite ja sularaha mahtu nii palju kui võimalik. Sarapuu arvab, et ei ole kaugel see aeg, kus tuleb pankade ühine pangaautomaatide võrgustik.
„Turu maht on 8,5 miljonit eurot ja see ei kasva. Et plussi jõuda peaksid omama 30% turuosa. Et seda saavutada pead investeerima. Kilekotis sa seda raha ei tassi. Inimesed peavad olema tasemel. Nad on turvahierarhia tipus. Täna turule tulemine on riski võtmine, sest turg on stagneerunud. Samas võib leida nutikaid tehnoloogiaid, et seda odavamaks muuta. Meiegi vaatame nende poole."
Hoopis teised lood on näiteks Leedus, kus sularaha maht on 80%, kaardimaksetel 20%. Meil on see suhe umbes 60/40. Kui Euroopas minna lõuna poole, siis on prevalveeriv sularaha, kui põhja poole, siis kaardimaksed.
Eesti ajaloos on sularahaveoga katsetanud nii Securitas kui ka Eurex. Mõlemad loobusid. Eurexi ostis G4S ära. Nad jõudsin mõne aastaga 7-protsendilise turuosani.
Sarapuu sõnul oli 2016. aasta alguses, kui kerkis Rimi ja USSi teema, müra rohkem kui asi väärt. Rimi raha veavad nad tänase päevani. Toona ei saanud kaks ettevõtet kokkuleppele mehitatud valve osas. G4S ei olnud nõus madala hinnaga teenust pakkuma ja otsustas ise Rimist ära tulla. Meelevaldselt pandi selle tüliga ühte patta ka sularahavedu. Et G4S on ainsad tegijad ja tõstsid hinda. Seda nad ka tegid, aga Sarapuu sõnul suutsid nad selle ka ära põhjendada. USSi plaane ta kommenteerida ei soovi, sest iga mees rääkigu ikka ise oma mõtetest.
USSil enam plaani ei ole
USS Security juhatuse liige Raul Parusk ütleb sularahateemat kommenteerides lakooniliselt: praegu ei ole neil sularahaveo valdkonna sisenemise plaani.
Niisiis jäävad nad oma seniste liistude juurde ning pakuvad turvateenust.
„Teenindame täna suurt osa Tallinna hotellidest, mitmeid kaubanduskeskuseid (näiteks Rocca al Mare ja Kristiine kaubanduskeskused), Prismasid, Rimisid, Rotermanni kvartalit, paljusid tööstusettevõtteid ja büroohooneid. Samuti tagab USS Security turvalisuse oluliste riigiasutustele, mille hulgas on Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Pärnu Haigla ning paljud Riigi Kinnisvara AS-i poolt hallatavad asutused (näiteks Eesti Rahva Muuseum).
Samal ajal on G4Si suuremateks klientideks: Swedbank, SEB, Tallinna Lennujaam, Tallinna Sadam, Sillamäe Sadam, Transiidikeskus, ABB, Ericsson, Telia, Omniva, USA saatkond, Cirkle K, Alexela, Neste, ISS Eesti- Kaubanduskeskustest Ülemiste keskus, Viru keskus ja Stockmann. Nad valvavad ka kogu Eesti sularahaautomaatide võrgustikku.
