Soome kogurikkus ulatus 795 miljardi dollarini ja võrreldes 2000. aastaga on see kasvanud 73 459 dollarilt täiskasvanu kohta 183 124 dollarini. Soomlaste kogurikkus moodustab 0,2 protsenti maailma rikkusest.

Lätis ulatub rikkus 93 miljardi dollarini ja Leedus 115 miljardi dollarini. Täiskasvanu kohta on 2000. aastaga võrreldes kasvanud rikkus Lätis 8165 dollarilt 60 347 dollarini ja Leedus 10 611 dollarilt 50 254 dollarini.

2000. aastal oli Eestis kogurikkus kümme miljardit dollarit. Kogurikkust oli täiskasvanu kohta 9450 dollarit, millest finantsvara oli 4026 dollarit, mittefinantsvara 6214 dollarit ja võlga täiskasvanu kohta 791 dollarit. Mediaanrikkus täiskasvanu kohta oli 3013 dollarit.

2019. aastal oli Eestis kogurikkus 81 miljardit dollarit. Kogurikkust oli täiskasvanu kohta 78 458 dollarit, millest finantsvara oli 34 930 dollarit, mittefinantsvara 55 273 dollarit ja võlga täiskasvanu kohta 11 745 dollarit. Mediaanrikkus täiskasvanu kohta oli 24 915 dollarit.

Eestis jaguneb rikkus täiskasvanu kohta järgmiselt. Varasid pärast laenude maha arvamist on kuni 10 000 dollari väärtuses 23,5 protsendil täiskasvanutest. 10 000–100 000 dollarit varasid on 61 protsendil, 100 000 kuni miljon dollarit 14,8 protsendil ning üle miljoni dollari 0,7 protsendil.

Maailmas on miljoniäride arv kasvanud aastaga 1,1 miljoni võrra, küündides 46,8 miljonini. Kokku kuulub neile 158,3 triljoni dollari väärtuses varasid ehk 44 protsenti maailma kogurikkusest.

Enam kui poole miljonäride juurdekasvust andis USA, kus lisandus hinnanguliselt aastaga 675 000 miljoniäri. Suuresti valuutakursside ebasoodsa liikumise tõttu kaotas Austraalia aastaga 124 000 miljonäri, Ühendkuningriik 27 000 ja Türgi 24 000 miljonäri.

Šveitsi suurpank prognoosis, et 2024. aastaks kasvab maailma rikkus 27 protsendi võrra 459 triljoni dollarini. Miljonäride arv peaks viie aastaga kasvama ligi 63 miljonini.

Eestis on panga hinnagul tänavu 7712 dollarimiljonäri, kuid 2024. aastaks peaks number kasvama 12 219-ni.