„Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. Meie riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 23% Eestis tegutsevatest ettevõtetest ehk peaaegu iga neljas ettevõte,“ lisas Õun.

Üheks oluliseks suunaks ümbrikupalga vastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks osapoolt – tööandja ja töötaja. MTA lähtub oma kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga solidaarselt.

„Murekohaks on noorte madal maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalgaga töötada, mida näitas ka viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtusid sallivalt 60% noortest. Kuigi külastame aktiivselt koole ja teeme noortele suunatud kampaaniad, peame veelgi rohkem panustama maksutahte kasvu ja tulevaste maksumaksjate teadlikkusse, et nad tööturule sisenedes ei oleks nõus saama ümbrikupalka,“ rõhutas Õun.

MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.

MTA töötajad viisid 2019. aastal läbi 906 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde 8,2 miljonit eurot makse. Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 6233 ettevõtte juhiga, pärast mida kolmandik ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena