Eestis väsimuse pärast naljalt haiguslehte ei anta
Nimelt usub tervelt 40 protsenti Rootsi elanikest, et väsimus on piisav põhjus koju haiguslehele jäämiseks.
Nii ongi juhtunud, et kahe viimase aasta jooksul on haiguslehel olnud viiendik tööjõulisest Rootsi elanikkonnast.
Eestis kirjutati eelmisel aastal välja 469 981 töövõimetuslehte, näitab Haigekassa statistika. Töövõimetushüvitist maksti 923 miljonit 928 tuhat krooni. Kahjuks ei uuri ametnikud lähemalt, millised diagnoosid lehtedel seisavad. Kuigi vaevalt, et mõnel neist seisab sõna “väsimus”, täheldavad perearstid, et väsimus ja kurnatus on varasemast sagedasem haigestumise põhjustaja. Eriti on seda oodata pärast tänavust viletsat suve, leiab Nõmme Perearstikeskuse perearst Eero Merilind. Ja kinnitab, et patsiendid ikka kaebavad väsimust küll: “See käib periooditi, näiteks aasta lõpul või kevaditi.” Haiguslehe saamiseks jääb sellest siiski väheseks.
“Kindlasti teeme ülduuringud. Kui midagi ei leita ja tõesti on näha, et inimene on üle töötanud, siis soovitame tal uurida, kas oleks võimalik tööl koormust vähendada või vabu päevi võtta,” ütleb Merilind.
Eestlane puhkab puhkuse ajal
On juhtunud, et haigusleht tuleb välja kirjutada kroonilise väsimuse sündroomi või kurnatuse puhul. Kuid sellisel juhul ei kurda inimene, et “oh, ma olen nii väsinud”, vaid muret teevad hoopis peavalud, südamekloppimine, iiveldamine, unetus, liigesevaevused. Tohtrid liigitavad tõbesid vastavalt rahvusvahelisele haiguste klassifikatsioonile, ning väsimust seal nimekirjas omaette tõvena paraku ei esine.
Aga kuidas rootsi töötajatel õnnestub nii hõlpsasti koju teleka ette jääda? “Rootsi on ikkagi selline heaolumaa, kus näiteks seljavaludega ollakse haiguslehel aasta-poolteist. Eestis on keskmine haiguslehel oleku aeg kuus-seitse päeva,” ütleb Merilind. “Mis ei tähenda, et haige inimene Eestis haiguslehte ei saa. Kui see on meditsiiniliselt põhjendatud, siis ka saab. Ja põhjendatud on see siis, kui tema töövõime on piiratud.”
Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast nendib, et töövõimetuslehel olijaid on nende ettevõttes nii vähe, et vaevalt keegi ainult väsimuse pärast koju jääb. “Eks teinekord ikka paluvad ületunnitööd teinud trassimehed päeva-paar kosumiseks, kuid see on pigem harv erand kui reegel,” ütleb Keinast. “Seda enam, et meil on olemas nädalane lisapuhkus.” Keinasti hinnangul seostavad eestlased väsimust siiski puhkusele minekuga, mitte haiguslehe võtmisega. “Meie inimesed on kõrge vastutustundega. Isegi nohuse ninaga ei jääda koju.”
Psühholoog Anneli Salk nendib, et valdav osa tema patsientidest on 25–35-aastased. “See on karjääri tegemise aeg. Ning need inimesed väsivad,” ütleb Salk. “Kuid Eesti pole veel selles olukorras, et perearst vaataks otsa ja ütleks, et jah, olete väsinud küll, võtke haigusleht ja puhake nädalake. Haigusleht antakse siis, kui asi on juba hull ja vaevalt siis selle asja nimi enam väsimus on.”
Töötajate arvamused lähevad ses küsimuses lahku. Firma Frens Cateringi projektijuht Ene Ojaveski nendib, et väsimusega oleks imelik koju haiguslehele jääda. Puhkamiseks on nädalavahetused, ütleb ta. Linnavalitsuse töötaja Martina Lass seevastu suhtub väsinud inimesele haiguslehe andmisesse mõistvalt. “See on tõsine probleem ja ise lubaksin ka oma väsinud alluval koju minna,” ütleb ta.
