Eestist pärit tippinsener teeb Microsoftis arvutist hambaharja
Kudrjavets näib imelapsena, kes jõudis 23-aastasena tööle maailma tipus trooniva firma Microsoft peakorterisse Redmondis, Seattle?i lähedal. Pooled Microsofti töötajatest jäävad vanusevahesse 30-39. Redmondis on Kudrjavets veetnud nüüdseks kuus aastat. Ta liikus redelil üsna kiiresti edasi ja peagi oli tal juhtida juba oma arendusmeeskond, kuhu kuulus alluvaid viiest eri rahvusest.
Väärikas lühendstiil
Microsofti inimesed armastavad rääkida kolmetäheliste lühendite keeles. Isegi kõige tavalisemad sõnad on tihti vormitud märgilisse kirjapilti. Kudrjavets räägib silmast-silma kohtudes mahlakalt, kirjutades lipsab ka tema jutu sisse Microsofti väärikat lühendstiili.
Microsofti tööle saamiseks kulub suur tükk higi. Tartus IT-tööstuses töötanud Kudrjavets sattus Redmondi tööintervjuule sõbra Targo Tennisbergi soovitusel, kes teda Microsofti peakorteris juba ees ootas. Kokku tuli läbida kolm ülispetsiifilist tööintervjuud, ühe tarvis õppis Kudrjavets kolm kuud. Anti praktilisi ülesandeid algoritmide ja andmestruktuuride kohta ning küsiti operatsioonisüsteemide teoreetilist poolt. ?Me mõlemad sõbraga oleme hariduselt arvutiteadlased ning oleksime pidanud võib-olla hoopis teadust tegema,? ütleb Kudrjavets.
Ta nimetab ennast koodiväänajaks. See tähendab programmeerimist. Tarkvarainsenerid kirjutavad keskmiselt 25-35% ajast koodi. Ülejäänud ajal mõtlevad, mida kirjutada ning parandavad selles, mida kirjutasid, vigu. Eks tarkvaraarendaja töö on igal pool samasugune, kuid tarkvaras, mida kasutavad miljonid inimesed, on panused tunduvalt kõrgemad. Iga viga on plaatina hinnaga. Näiteks võib ühe vea maksumus väga kergesti ulatuda 1,3 miljoni Eesti krooni kanti. Nii on Kudrjavets üks nendest, kes on Microsofti alustugi ehk inimene, kes disainib ja realiseerib konkreetseid tooteid ning mängib väga kõrgel.
Seni pole Kudrjavets eksinud. ?Õnneks. Sellepärast sellisel tasemel tarkvara arendamine ongi väga raske. Analoogia suusatamisega: muidu on lihtne, viskad lauad alla, võtad toikad kätte. Samas, olümpiat on jube raske võita,? kirjeldab ta. ?Töö on nagu intellektuaalne adrenaliinisüst ja nii iga päev.?
Koodiväänaja
See kood, mida Kudrjavets ?on väänanud?, saab olema osa tootest Exchange 12 Unified Messaging. Ent väiksema üksuse nimi, kus eestlane töötab, on Microsoft Speech Server. See tegeleb kõnesünteesi ja kõnetuvastusega. Põhimõtteliselt viib Kudrjavets ellu visiooni, kus inimene ja arvuti saavad omavahel rääkida. Tõsi, esimene versioon tuli välja juba paar aastat tagasi. Kõnetuvastus on olnud juba aastaid osa Microsoft Office?ist ja Windowsist.
Kuid praegu pöörab Microsoft sellele valdkonnale erilist tähelepanu, kallab sinna ohtralt raha ning tõenäoliselt toimub selles valdkonnas järgmine suur revolutsioon. ?Põhimõtteliselt on tegemist millegagi, mis on seni olnud mitte-mainstream tehnoloogia, kuid Microsofti visioonis on see midagi sellist, mis tulevikus muutub igale inimesele kättesaadavaks,? lisab Kudrjavets.
Ent mida see eestlase osalusel valmiv suurprojekt õieti muudaks? Ilmselt muudaks inimeste elu mugavamaks (see on kogu tarkvaratööstuse põhilisi suundasid ? tarkvara/arvuti peaks olema nagu hambahari) ? võimalikuks saaks näiteks kõnepõhine autentimine, arvutile või mingile muule seadmele häälega käskluste jagamine. Samuti võiks arvuti sulle meeldival häälel öelda: ?Tere hommikust, Andres, täna on sul kaks koosolekut. Vahepeal helistas sinu tüdruksõber ja jättis sõnumi, kas ma helistan talle tagasi??
Tehnoloogilise poole pealt viib Exchange Unified Messaging ellu teatud hulga stsenaariume, kust on võimalik helistada enda meiliserverile ning öelda lihtsas keeles: ?Ma jään täna kaks tundi hiljaks, ole hea ja lükka kõik mu koosolekud edasi selle aja võrra ning saada osavõtjatele selle kohta e-mail.?
Arvutid on aeglased
Kõnetuvastus kui tehnoloogia on iseenesest olnud kättesaadav aastakümneid. Seni on aga praktiline rakendus jäänud selle taha, et arvutid on olnud kole aeglased. Kudrjavets arvab, et tema projekt on selles suhtes läbimurre, et tegemist on laialdaselt kasutatava tootega, mis sellist funktsionaalsust pakub. ?Revolutsioon oleks pigem HAL-i tüüpi stsenaarium, kus kõnetuvastus juhtuks väga kiiresti ning oleks 100% täpne, aga kahjuks on sel teel veel palju arvutiteaduse teoreetilisi probleeme,? nimetab Kudrjavets. HAL-i tüüpi stsenaariumi all viitab Kudrjavets Stanley Kubrick?i klassikale ?2001: A Space Odyssey?. See on rohkem arvutiinimeste sisenali.
Praegune kõnetuvastuse täpsus on 92%, vaja oleks vähemalt 98%. Sinna ei ole enam palju käia. Ent teoreetilised probleemid on tarvis ikkagi pikali lükata. Näiteks asjaolu, et arvuti ei taba veel lisainfota konteksti. Kui näiteks küsida, et ?Kus tee on??, siis kohvikus tähendab see üht, kuskil metsas aga sootuks teist.
?Kahjuks on niimoodi, et tarkvaratehnika on väga noor haru ? umbes 45 aastat vana. Võrreldes sellega on näiteks sildade ehitamine palju rohkem läbi uuritud valdkond,? märgib Kudrjavets. ?Kommertstarkvara puhul jäävad vead ilmselt paratamatuks. Ainuke viis veavaba tarkvara toota on matemaatiliselt tõestada, et programm on korrektne. Seda tehakse tavaliselt ainult kas lennujuhtimise moodulite, spetsiaalse militaartarkvara, kosmosesüstikute tarkvara vms puhul. Laialt kasutatava tarkvara puhul on probleemiks, et mida rohkem kasutajaid, seda tõenäolisem on, et kellelgi tekib veaolukord.?
Kosmosesüstikute tarkvara jaoks oleks aga vaja erialases mõttes matemaatikat juurde õppida, lisab ta. ?Karm erialane maailm.? Kudrjavetsi töölaual on viis arvutit: paar tükki on arenduseks, paar testimiseks, raskete vigade otsimiseks. ?Microsoftis on hea programmeerija olla,? naerab mees ja ütleb, et Eesti jaoks on ta ilmselt kaduma läinud.
Eestlased Microsofti peakorteris
?? Kokku on Microsofti peakorteris Gunnar Kudrjavetsi kõrval veel vaid kolm Eestist pärit töötajat. Tarkvaraarendaja Targo Tennisberg töötab praegu sellise toote nagu SharePoint server kallal. Samuti tarkvaraarendaja ametit pidav Artur Laksberg töötas pikalt C/C++ kompilaatori meeskonnas, nüüdseks on ta siirdunud muude projektide peale. Neljas Eesti sugemetega mees on Margus Veanes, teadlane, kes töötab MS Researchis.
Tarkvaratööstus
?? Tarkvaratööstus on piltlikult kommertstarkvara tootmine kasumi saamise eesmärgil. Microsoft on üks suuremaid tarkvarafirmasid maailmas ning samas kaalukausis selliste hiidudega nagu näiteks Oracle, IBM jms.
?? Microsoftis on umbes 61 000 töötajat, neist peakorteris Redmondis suurusjärgus 30 000. Peaaegu iga teine Redmondi linnakeses vastu jalutav inimene töötab Microsoftis.
?? Microsofti eelmise majandusaasta käive oli ligi 40 miljardit dollarit (520 miljardit krooni) ehk rohkem kui kaheksa Eesti riigi eelarvet. Aastane kasv ulatub kümne protsendi ligi. Tööstuse kogumaht on hinnanguliselt üle saja miljardi dollari.
?? Microsoft on oma juured ühiskonnas nii sügavale ajanud, et kui firma peaks mingil põhjusel tegevuse lõpetama, siis tabaks maailma suhteliselt suurte tagasilöökidega kollaps.
