Eestit ootab Suur Mäng SIRJE NIITRA Tuleviku–uuringute Instituudi koostatud tulevikustsenaariumidest sobiks Eestile enim riigi majandussuhete ristteeks muutumist ennustav Suur Mäng, kuid võimalikum on Lõuna–Soome variant, ütles instituudi direktor Erik Terk. Stsenaariumid vaatlevad ajavahemikku 2010. aastani. Terk tõdes, et näiteks energeetika jaoks on see aeg liiga lühike. "Põhiprobleemid tuleks küll selleks ajaks lahendada, aga nende ellurakendamine jääb järgmisesse aastakümnesse," nentis ta. Terk rõhutas, et tegemist on alternatiivsete arenguvariantidega, mis kõik võivad mingi tõenäosusega teoks saada. Suure Mängu variant. Selle stsenaariumi puhul suudaksime hästi ära kasutada Eesti geograafilist potentsiaali, arendades majandussidemeid kõigis suundades. Seejuures võtaksime vastu väljakutse ka infotehnoloogia vallas, mis võimaldab paindlikult tööhõivet muuta. Suur Mäng põhineb Eesti elanike kõrgel haridusmotivatsioonil ja jõulisel ekspordipoliitikal, mis tagab majanduse suure lisaväärtuse. Edu toob seegi, et Venemaa ja Lääne–Euroopa suhete laabumine on aluseks Eesti–Vene soodsale ärikliimale. "Kas selleks ka sobilikud tingimused tekivad, ei sõltu üksnes meist," toonitas Terk. Lõuna–Soome variant. Seda rada läheb areng Eestis sel juhul, kui majanduskasv jääb tagasihoidlikuks ja infotehnoloogia osas eriti suuri pingutusi ei tehta. Majandussuhted arenevad rohkem põhja kui ida suunas ja siia ei tule suuri Ameerika ega Saksa investeeringuid. Sel juhul muutume Skandinaavia perifeeriaks. "See võiks olla päris meeldiv, kuid vähese majanduskasvu ja tööjõu suhtelise primitiivsuse tõttu tekib suur tööpuudus ja väheneb eksport. Kagu– ja Kirde–Eestis tekivad tõsised regionaalprobleemid," selgitas ta. "Tallinnaga ei juhtu midagi hullu ühegi stsenaariumi käivitumisel, sest see integreerub Helsingiga," lisas Terk. Ülevedaja stsenaarium. Selle variandi puhul kasutab Eesti hästi ära oma geograafilist asendit, aga ei suuda sammu pidada infotehnoloogia edusammudega. Transiidiga seotud majandusharud ja kaubavahetus Venemaaga arenevad hästi. Variant võimaldab Tergi sõnul korralikku majanduskasvu, kuid riik jookseb mõne aja pärast tupikusse. Esiteks ei ole infotehnoloogia toetuseta võimalik transiiti lõpmatuseni arendada, teiseks muutub Eesti kalliks maaks. Lõpuks võivad teised riigid meid transiiditurult välja tõrjuda. Stsenaariumiga kaasneb ka teatud julgeolekupoliitiline risk. "Eeliseks on see, et Kagu– ja Kirde–Eesti ei jää kotti, sest ka sealtkaudu hakkab kulgema kaubatee," märkis Terk. Militaarne Info–oaas pole realne. Selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosust hindas töögrupp Tergi sõnul kõige ebatõenäosemaks. See võiks teoks saada juhul, kui NATO laieneks Eestisse kiiremini kui Euroopa Liit ja Eesti–Vene suhted katkeksid. Militaarse Info–oaasi puhul lõppeksid Lääne erainvesteeringud Eestisse ning riigi majandusliku arengu tagab lääneriikide sõjaline kohalolek. Samas peab Eesti olema valmis tõrjuma eesliinil võimalikku sõjalist esmalööki. Tergi sõnul sai alternatiivsete tulevikumudelite kavandamine alguse keskkonnaministeeriumi huvist Eesti ruumilise planeerimise vastu.
