“Mida enam langeb USA dollari väärtus, seda rohkem hakkavad inimesed kulda ostma. Lääneriikides on kuld investeerimisobjekt, mida hoitakse kodus ega müüda tagasi ühelgi põhjusel. Kolmandas Maailmas omatakse kulda seetõttu, et ei usaldata valitsust ega panku,” ütles Panizzutti.

Eestis on kuldmünte aeg-ajalt turule toonud Eesti Pank. Kulda müüvad ka Tavidi valuutavahetus ning juveeliärid.

Tavid müüb kolmes Balti riigis iga kuu viis kilogrammi kulda, sellest lõviosa Lätis. Väikeste, mitmes kaalus kullakangide ostjate seas on nii tuntud ärimehi kui ka koduperenaisi ja vanainimesi. Kulda ostetakse kingiks lastele ja lastelastele paljude tähtpäevade puhul, sünnist pulmadeni.

Tuhat aastat kindlust

Tavidi nõukogu esimehe Alar Tammingu sõnul elas tema vanavanaema 1917. aastal Venemaal ning omas ka kulda. “Lenin ütles võimule tulles, et kuld kaotab oma väärtust ja vahetage see rublade vastu. Ta vahetas ära ning lõpuks ei jäänud talle midagi,” ütles Tamming, lisades, et kuld ei ole tuhande aasta jooksul oma väärtust kaotanud.

Kui USA-s New Yorgis plahvataks tuumapomm, kustutaks see Tammingu sõnul pankadest kõik virtuaalse raha ja väärtused. “Selle asemel et panna oma raha iga kuu pensionifondidesse, kust seda ei pruugi tagasi saada, võiks osta iga kuu kangi kulda,” ütles ta.

Eesti Pank ei usu jutte tuumakatastroofist ning kullasse investeerimise populaarsuse kasvust. “Ei tahaks kulla suhtes kriitiline olla, aga muude finantsinstrumentide puhul on tulusus garanteeritud ja riskid ka väiksemad,” ütles keskpanga avalike suhete juht Silver Vohu.

Kulla hind on viimase nelja aastaga 60-70 protsenti tõusnud ja USA dollari kurss euro suhtes samal ajal umbes 40 protsenti langenud. Samas langes kulla hind sellele eelnenud viiel aastal 35 protsenti.

“Keskpangad pigem vähendavad kulla osakaalu oma reservides, kuna kulla intressitootlus on olematu. Kulla väärtus muutub ainult sellevõrra, kuipalju tõuseb või langeb tema hind nagu mis tahes teisel finantsinstrumendil, mis ei tooda intresse ega dividende,” ütles Vohu.