Eestlane joob aastas keskmiselt 14,5 liitrit mahlu

Balti riikidest tarbitakse ühe elaniku kohta mahlu, nektareid ja mahlajooke kõige rohkem Eestis.

Mahlade, nektarite ja mahlajookide kogutarbimine aastal 2002 oli Eestis 14,5 liitrit, Lätis 13,7 liitrit ja Leedus 12,1 liitrit ühe elaniku kohta. Samas on Soome vastava näitaja 37,8 liitrit.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevdirektor Helve Remmeli kinnitusel on täna Tallinnas toimuv seminari mahlade ja nektarite turu arengutest keskendatud just kohalikul turul müüdavate mahlade ja nektarite kvaliteedile.

“Tarbija peab täpselt teadma, mida mahl sisaldab ja kui palju on nektari või mahlajoogi tootmisel kasutatud täismahla,“ ütles Remmel.

Toiduliit korraldab seminari “Tarbija rahulolu ning õiglane konkurents EL ja Balti riikide mahlade ning nektarite turul” koostöös Euroopa mahlaturu kvaliteeti jälgiva organisatsiooniga SGF ja Tarbijakaitseametiga Ettekannetega esinevad kümmekond eksperti nii Euroopa Liidu kui Eesti asjaomastest institutsioonidest. Seminari sihtgrupiks on toidutööstused, kaubandusorganisatsioonid ja riigiasutused Eestist, Lätist ja Leedust.

Tänavu toodetakse Eestis mahlu, nektareid ja mahlajooke kokku ligi 21 miljonit liitrit. Eesti tarbija eelistab enim apelsinimahla, millele järgnevad multivitamiini-, segu-, tomati- ja õunamahlad.

Eesti mahlaturg jaotus 2002. aasta mai seisuga järgmiselt: Ösel Foods (22 %), Gutta (19%), Meinken Drinks ehk Solo (13%), Põltsamaa Felix (10%), Tallinna Piimatööstus (9%), Marli (8%) ja Cido (4%). Antud turuosade statistika ei sisalda Horeca sektori müüki.

ETL viis tänavu kevadel koostöös Euroopa mahlaturu kvaliteeti jälgiva organisatsiooniga SGF läbi eesti mahlaturu uuringu. Selleks saadeti Euroopa Liidu laboritesse tänavu mais analüüsimisele 25 kohalikul turul enammüüdavat täismahla ja nektarit. Uuring tuvastas, et Eestis toodetud mahlade puhul kvaliteediprobleeme ei olnud. Küll aga oli ei vastanud täismahladele esitatud nõuetele mõned importmahlad.