Eestlane müüb Peterburis maailma kalleimat voodit
Peterburi Vepsäläineni osanik Raivo Kukk esitles nädal tagasi oma salongis ebatavaliselt hinnalist – 800 000-kroonist – voodit, millesarnasel puhkab näiteks Hollywoodi täht Tom Cruise. Soomes ja Peterburis luksusvooditega kauplev Vepsäläineni kett kaalub salongi avamist ka Tallinna mööblitänaval – Pärnu maanteel.
“Venemaal elab üha rohkem neid inimesi, kes eelistavad ainult parimaid tooteid,” selgitas Kukk. “Kui edukas inimene maksab auto eest üle miljoni krooni ja veedab selles paar tundi päevas, siis voodis puhkab ta tavaliselt kolmandiku ööpäevast.”
Nagu Ferrarit iseloomustab punane värv, nii kasutab Rootsi luksusvoodite tootja Hästens siniseruudulist katteriiet. “Müüme peamiselt New Yorki, Londonisse ja Pariisi, kus viiendik ostjatest on venelased,” ütles Hästens Sangar AB Venemaa müügijuht Kirill Mihhailovski.
Hästensi luksusvoodi erineb tavalisest selle poolest, et valmistamiseks kasutatakse eranditult vaid looduslikke materjale. Näiteks koostatakse sisu hobusejõhvidest, loobudes isegi madratsitööstuses laialt kasutatavast eritöötlustega lateksist. Voodi valmistatakse üksnes käsitsi. Toote erilisust kinnitab jalutsisse kinnitatav omaniku nimega vaskplaadike.
Väliselt on tegemist tavalise nn kontinentaaltüüpi voodiga. Alusvoodile asetatakse paks madrats ja selle peale omakorda kattemadrats.“Pagana kallis, mina endale sellist ei ostaks,” ütles tuntud Soome kujunduskunstnik Ristomatti Ratia. “Kuid usun, et isegi Eestis võiks auto hinda maksvale voodile soovijaid leiduda.” Voodi esitlusel tutvustas Ratia Peterburi juhtivatele arhitektidele ja disaineritele oma Saaremaa kodu näitel põhjamaist sisustusviisi.
Eestis kavatseb peamiselt funktsionalistlikku luksusmööbliga kauplev Vepsäläinen avada järgmisel aastal oma esimese salongi Tallinnas Pärnu maanteel. “Pärnu maantee on Tallinna mööblipeatänav ja me peame seal tingimata kohal olema,” ütles Vepsäläineni põhiomanik Mauri Ikola.
Vepsäläineni salong võib kerkida samasse kohta, kus asus aasta tagasi tules hävinud madratsitootja Tarmel tootmishoone. Tallinna tuleb nn Soome Vepsäläinen, Peterburi haru eesmärk on pigem Moskvasse laienemine.
Esinduslik Tallinna mööblisalong Luxor pidas hiljuti Hästensiga luksusvoodite müüki võtmiseks läbirääkimisi. “Muidugi teeb Hästens väga häid voodeid, kuid teised tootjad teevad odavama hinnaga samuti häid,” ütles Luxori omanik Andrei Dvorjaninov.
“Hästens lööb ostja esmalt kalli voodiga pahviks. Kui klient saab aga samast poest osta sarnase, aga kümme korda odavama voodi, on ta rahul.”
Luxori kliendid on ostnud ligi 70 000 krooni maksvaid voodeid. Vastupidava ja tervist säästvast materjalist voodi hind algab Dvorjaninovi sõnul paarikümnest tuhandest kroonist.
“Tervitan Vepsäläineni salongi tulekut, sest ta tõstaks Pärnu maantee väärtust mööblikaubanduse peatänavana,” ütles Tallinna ühe esinduslikuma kaupluse Isku mööblimaja tegevdirektor Riho Lass. “Hästensi voodid on neile väga hea üleilmne kaubamärk, millega saab klientide edevust kõditada.”
Isku müüb Norras valmistatud luksusvoodeid, mida Tallinna kliendid on ostnud kuni 90 000-kroonise tükihinnaga.
Vepsäläinen Peterburis
Rohkem kui pool sajandit Soomes tegutsenud Vepsäläinenile kuulub üle kolmekümne kaupluse. Peterburis avas Vepsäläineni suuromanik Mauri Ikola oma esimese salongi aasta tagasi koostöös Põltsamaalt pärit Raivo Kukega. Tänavu avatakse Neevalinnas ka teine pood.
Peterburis müüb Vepsäläinen põhjamaiselt jahedat funktsionalistlikus stiilis mööblit, pakkudes klientidele ennekõike terviklikke disainilahendusi.
“Paljud peterburilased on maailmas ringi sõitnud ning soovivad oma kodu kujundada enam mitte tavapärase läikiva või nikerdatud stiiliga, vaid just põhjamaiselt,” selgitas Kukk, kes on ühtlasi Peterburi salongi direktor.
Hea une eest küsitakse üha rohkem
Vaatlus
Suurem osa Eesti madratsite ja voodite tootmismahust kuulub kohalikule kapitalile, kelle kasuminäitajad jäävad paraku valdavalt miinusesse.
Eesti tootjate kahjumis olek ei näita mitte meie ettevõtete nõrkust, vaid seda, et kogu Eesti madratsiturg elab praegu ümberkujunemise tähe all. Odav toode langeb tagaplaanile või kaob üldse, uued sängid muutuvad üha hinnalisemaks, kuid ka paremaks.
Pinnale jäävad ettevõtted, kes suudavad oma toodet üha pirtsakamaks muutuva lõpptarbija tujudega samas tempos edasi arendada. Eesti voodituru jaemahuks hinnatakse olevat kuni 60 miljonit krooni, kohalikud tootmismahud ületavad selle arvu tõenäoliselt palju rohkem kui kümnekordselt. Kuid Eesti tootmisvõimsused lubavad hinnanguliselt suurendada tootmismahtu isegi kuni kaks korda.
Kõigi maailma voodimüüjate stamploosung kõlab, et inimene veedab sängis rohkem aega kui autos, mis peab olema üha mõnusam. Katteriided valitakse aina ilusamad, vedrud üha hellitavamad ning madratsite täitematerjal peab magajale saatma üha paremaid unenägusid.
Voodid kallinevad
Samuti nagu põhjanaabrid, tahavad ka eestlased aasta-aastalt üha rohkem magada väga heas ja senisest kallimas voodis. Kuigi eestlane eelistab seniajani vanamoodsat raamvoodit, kuhu ostetakse madrats, hakkab meie kodudesse üha rohkem sisse murdma tõesti hea nn kontinentaaltüüpi säng. See koosneb alusvoodist, millele paigutatakse paks madrats, mis omakorda kaetakse kolmanda kihina kattemadratsiga.Materjali, eriti puidu kallinemine sunnib siinseid madratsivabrikante oma tootmist ja müüki põhjalikult ümber korraldama. Kui enne puidu ja tööjõu hüppelist kallinemist suudeti edukalt võistelda vähearenenud tootmismaade odavate sängidega, siis see pidu on nüüdseks läbi. Odava voodi puidust raam maksab praegu nii palju, et neelab pea kogu selle tootega kaasas käinud kasumirõõmu.
Märkimisväärse ja juhtiva osa viie suurema madratsitootja seas on haaranud endale üks Rootsi juhtivaid madratsitootjaid Hilding AB.
Madratsitootjate kogu tootmismahtu on suhteliselt keeruline määrata. Madratseid ja voodeid valmistatakse küll mööbliturul selgelt eristuva grupina, kuid täpset statistikat just selle toote kohta ei peeta. Samuti tegutseb väiketootjaid, kes on leidnud oma orva mõne kallihinnalise või eriomadustega vooditüübi tootmisel, nagu näiteks on puldi ja mootori abil muudetava kujuga voodid.
Eesti madaratsitootjate müügimahtu valitseb toodangu väljavedu lähiriikidesse, eelkõige Soome, kuid ka Rootsi turule. Toodangut iseloomustab omalaadne segu allhankest ja omatoodetest. Kui koduturul müüakse voodeid-madratseid oma tootenimetustega, siis suurema mahu annab tootmine välismaa mööblikettide nimesiltide all. Kuid see ei tähenda tavapärast allhanget, mille puhul toode pannakse kokku tellija antud jooniste järgi ja tema materjalidega. Eestlased mõtlevad oma tehastest väljuvad voodid ikkagi ise välja ning tarbija nõudmiste ning uute materjalidega kaasas käimine on tehase enda mure.
Madratsituru liidrit Hilding Balticut saab teiste kohalike mööblitehastega võrrelda vaid tinglikult, sest tegemist on suure rahvusvahelise kontserni vajadustesse sobituva tsehhiga, kus valmib aastas ligi miljon madratsikatet. Valmismadratseid saadetakse väravast välja palju vähem, ligi 10 000.
Hildingu madratseid müüakse Sleepwelli kaubamärgi all. Ettevõte keskendub madratsitootmises väiksemate partiide tootmisele, mis muudab eriti tähtsaks uute kollektsioonide ja tehniliste lahenduste juurutamise.
Eestlaste hüpnoos
Suurima turumahuga Eesti kapitalil tegutsev Furnico kasutab aga ebatavalist äriskeemi. Furnico voodid ja madratsid jõuavad Eestis müüki Hypnose märgi all. Furnico puhul on tegemist müügi- ja arenduskontoriga, mis vahendab peamiselt Soome turule Narva MMN Tehase toodangut. Narva madratsivabrik kuulub Narova kontsernile. Selline äriskeem on ennast praeguseni ühemõtteliselt õigustanud, sest vähemalt aasta tagasi saavutati eestlastest suurim käive ja ka kasum.
Kõige selgemad väljavaated tõusta Eesti madratsitootmise lipulaevaks on tõenäoliselt Tarmelil. Aasta tagasi Tallinna kesklinnas tuleõnnetuses kannatanud tööstus sündis tänavu justkui uuesti Vana-Narva maanteel. Uus sinisest plekist tootmishoone sisaldab kogu ettevõtte tootmistegevust alates tooraine vastuvõtust ja lõpetades valmistoodangu laadimisega tellija juurde sõitvatele veokitele.
Kompaktsus võimaldab ettevõttel saavutada praegu kogu Eesti tööstuse ees seisva eesmärgi: paindliku, kuid samas suurima efektiivsusega tootmise. Isegi madratsi pealiskanga sahin ei tohi kaotsi minna!
Läänemaal Paralepas tehast pidav Resvok toodab suure osa oma madratsitest Soome turule, kuid tänavuseks aastaks on seatud sihiks Rootsimaa vallutamine. Ettevõtte tegevusaruanne algab optimistliku lausega, et suurenenud on müük kõigile klientidele.
Madratsitootmine moodustab ligi kümnendiku Viljandimaa “unetöösturi” Toom Tekstiili toodangust. Patjadele ja tekkidele keskendunud ettevõte asutas madratsitehase kaks aastat tagasi ning ekspordib ligi poole toodangust Soome, viiendiku Norrasse ja ülejäänu Eestisse.
Eesti peamiste madratsitootjate majandusnäitajad 2006. aastal. Käive ja kasum miljonites kroonides.
Kommentaarid
Veiko Spriit
OÜ Furnico juht
Aprillis-mais püsib müük madalseisus, sest siis ostavad inimesed peamiselt aiamööblit. Vähe müüme ka augustis-septembris, kui inimesed tulevad pärast suvepuhkust linnadesse. Seevastu oktoobris-novembris toimub väga äge voodite müümine. Müügi madalaegadel peame tegema sooduspakkumisi. Müüme madratseid-voodeid ilma kasumita, et tootmist käigus hoida. Inimeste pikale puhkusele saatmine oleks ettevõttele tervikuna palju kahjulikum.
Ligi poole oma toodangust müüme me Soome mööblikauplejale Indoor, millele kuulub Talinnas näiteks Asko ja Sotka kaubamaja. Eestisse jääb meie toodangust alla viiendiku.
Selline jaotus, kus märkimisväärse osa toodangust võtab üks klient, tingib meie logistilise skeemi: Ida-Virumaalt tuuakse toodang Tallinnas asuvasse Schenkeri lattu ja sealt edasi Sotka-Asko kauplustesse. Kui palju jääb Asko-Sotka kaudu Eestisse, teab vaid klient, mitte meie.
Tootmisele valmistab suurimat peavalu puiduhinna tõus: Eestis on Baltimaade kõige kallim puit. Kogu ettevõtlust ahistava palgatõusu osas pakub meile leevendust asjaolu, et tootmine asub Ida-Virumaal. Tavaliselt jõuab palgatõus Ida-Virumaale isegi kuni aastase hilinemisega. Need, kes toodavad Tallinnas, on selle poolest meist raskemas olukorras. Kuid ka Ida-Virumaa inimesed õpivad keeli ja muutuvad aasta-aastalt üha liikuvamaks.
Kuna Furnico peaturg on Soome, siis mõjutab meid sealne ligi viieprotsendine majanduskasv. Kui Eestis on kõrge seitsme-kaheksaprotsendine inflatsioon, siis me muidugi kaotame konkurentsivõimet.
Praegu häälestume ümber, et minna üle odavamatelt toodetelt kallimatele. Ühelt poolt pole odavamate voodite tootmine üha kallinevatest materjalidest enam mõttekas, kuid samal ajal soovivad ka Eesti ostjad üha paremaid ja hinnalisemaid voodeid.
Kommentaar
Aare Paloots
AS-i Tarmel juht
Voodilt oodatakse esinduslikkust
Eesti madratsiturg näeb praegu välja nii, et inimene ostab voodiraami ja madratsi sinna sisse. Kuid üha rohkem hakatakse ostma nn kontinentaal- või siis jänkivoodit, mis koosneb kusˇetist, madratsist ja pealismadratsist. See konstruktsioon on mõnevõrra kallim, kuid ka palju parem.
Üha rohkem kasutame madratsite tegemiseks kallimat mööbliriiet, sest voodilt oodatakse üha rohkem ka esinduslikku sisekujunduslikku väljanägemist.
Suurema osa toodame välisturule, mis seab meile paindlikkuse nõude. Eri riikides on isegi voodi laiuse standard erinev. Soome turg põhineb 80 sentimeetri laiusel üheinimesevoodil, Rootsi turg 90 sentimeetril, norralased aga ajavad läbi 75 sentimeetriga. Lätlased tahavad mingil raskesti seletataval põhjusel magada tunduvalt jäigemas voodis kui eestlased.
Tarmelit mõjutas oluliselt eelmisel aastal Pärnu maanteel toimunud laastav tulekahju, samuti andsid ehitajad uue tootmishoone meile üle hilinemisega. Kui tänavu plaanime oma ettevõttele ligi 100 miljoni krooni suurust käivet, siis järgmisel aastal juba 150 miljonit krooni.
Tegelikult on meil tootmisvõimsusi kaks korda rohkem ja suurema osa sellest kavatseme järgneva viie aastaga täita.
Eestisse müüme me vähem kui viiendiku oma toodangust, siinne turg on päris konkurentsitihe. Viimasel ajal on just ennekõike odavaima voodi segmenti hakanud üpris tugevalt sisse tulema Küprose, Venemaa ja Poola tootjad. Kuid kallimate toodete puhul võistleme ka Soome ja Rootsi tehastega.
Soomes müüme näiteks Maskule, Suomi Sohvale. Peamine eesmärk on müügi suurendamine Rootsis, Norras ja Lätis.
Praegu oleme saavutanud taseme, et me ei pea püüdma kolme-viit voodit ostvaid üksikkauplusi, vaid müüme suurtele kettidele. Meil pole küll nn oma brändi, kuid sisuliselt müüme kaubakettide märkide alla sajaprotsendilist oma toodet, mille oleme disaininud, konstrueerinud ja valinud materjali.
Tööjõu kallinemine ei mõjuta meie tootmist oluliselt, sest toote maksumusest moodustab palk ligi kümnendiku. Palgatõus võimaldab meil valida ka üha paremaid ja motiveeritumaid töölisi.
