Eestlane tutvub oma üleaedsega häda sunnil
Viuh – iiiiii – kääks – mütaki!!! Eramajade piirkonnas pole paremat viisi kõigi naabritega tuttavaks saada kui nimetatud heli suvisel laupäevahommikul kell kaheksa. See on 160 kilomeetrit tunnis kihutava BMW hääl, kui see lauget kurvi välja ei võta. Võib mürki võtta, et kõik, kes parasjagu kuhugi ära sõitnud pole, on tänaval kui üks mees. Politseisse helistades, kiirabi oodates ja autost maha jäänud tükke korjates on naabritutvus ülimalt kerge tekkima.
Omaette koduaias sebiv eestlane pole üldjuhul kuigi aldis tühjast tutvust sõlmima. Ameeriklase kombel iga uut naabrit koogiga külastama ei kipu ta hoopiski. Hiilib küll üle aia, et mis autoga naaber sõidab ja palju lapsi-koeri on, aga sedagi peenra rohimise kattevarjus.
On aga teisigi vähem luuremängu ning ühiskondliku liiklusinspektori ametile sarnanevaid mooduseid heanaaberlikke suhteid luua. On ju hea, kui mõneks ajaks ära sõites võid naabrit paluda, et ta sinu kassi toidaks ja võimalike murdvaraste peletamiseks iga öö kell kolm tiiru ümber sinu maja teeks. Ajalehtede-ajakirjade-arvete ärakorjamisest rääkimata, sest röövlid märkavad kohe pererahva äraolekule viitavaid üleajavaid postkaste.
Lagedale põllule kerrkinud uuselamurajoonis on tutvuste sõlmimisel kõik võrdsed – pole vanu asukaid, kes oma reeglid võiksid kehtestada.
Uued reeglid uues kohas
Kui oled hea suhtleja ja esimese sammu teed, on suur võimalus, et edasised ühiselureeglid just sinu soovi kohaselt kujunevad.
Alusta naabrite tervitamisest. Kui järgmisel korral sind tervitatakse, võib proovida juttu teha. Kui naaber vastu tulles pilgu põõsasse suunab, on ehk tegu inimesega, kellega suhelda ei tasugi.
Ettevaatus on siinkohal asjakohane, sest sellised inimesed harrastavad sageli kärukeeramist – et miks sinu õunapuu lehed minu aeda varisevad või teatab ta äkki, et talle meeldiks kui kahe krundi vaheline punane aed oleks tema poolt hoopis roheline. Mis sest, et sina selle aia oma kulu ja kirjadega ehitasid.
Koeraomanikel jätkub lemmikuga jalutades teise koeraomanikuga juttu kauemaks. Tähelepanu juhin sellele, et ei maksa rutata üles lugema oma peni medaleid kõikvõimalikelt näitustelt. Võib juhtuda, et naabri koeral on neid vähem ja nii võib kadedusepisikust hiljem kergesti vaenualge tekkida.
Grilliõhtust üle jäävaid konte-liharäbalaid ei maksa prügikasti visata. Uuri parem üleaedseilt nende kutsa maitse-eelistusi. Niimoodi hõrgutistega sõbraks tehtud naabrikoer ei lõuga hiljem kui pöörane, kui sa oma aias põlvini kasvanud maltsa välja katkud.
Vahel juhtub, et naabri koera õpid tundma varem kui naabrit ennast. Igavesed head suhted tema peremehega on garanteeritud, kui sa aiast lahtipääsenud peni autorataste alt päästad. Kui aga naabriga esimese kohtumise ajendiks on püksisäär, mille sinu lahtipääsenud koer on ära augustanud, on tutvuse sõlmimine raskendatud. Aga mitte võimatu.
Aed – imepärane abivahend
•• Puud, põõsad, lilled ja aiasaaduste ülejäägid on samuti üks võimalus elukohajärgset tutvusringkonda suurendada. Enamlevinud on naabri ilusa aia kiitmine. Kui harvendad oma püsilillepeenart, paku ülejääke julgelt naabrile.
•• Heal õuna-aastal ära samuti naabrit unusta. Võib juhtuda, et ta osutub heaks kokaks ja tagastab osa kingitud õunu koogi näol.
