Eestlanna ajab moskvalasi hulluks
Stockmanni kaubamaja Venemaa turundusjuht Lea Endrikson naudib kohvi Moskva kesklinna miljonäride linnaosa kohvikus, kus ainuüksi kahe inimese kerge hommikueine eest tuleb ligi 700 krooni maksta. Vaatamata pühapäeva hommikupoolsele ajale on tänavaäärsel terrassil raske vaba kohta leida. Miljonilinna koorekiht naudib laisalt kohustuste puudumist, mis erineb tundmatuseni Moskva pöörasest argipäevarütmist.
Iga Eesti tippjuht, kes armastab venelasi, peaks täisväärtusliku karjäärilehe võitmiseks töötama mõnda aega Moskvas, lausub Endrikson.
Meeletust bürokraatiast tingitud ebastabiilsus ja äge konkurents tõmbab siin igaühe liistule. Töönädala jooksul pole võimalik isegi puhkehetkel ennast lõdvaks lasta, sest lahendamist ootavate ülesannete koorem rõhub turja.
Endrikson korraldas tänavu kevadel Moskva esimesed Stockmanni Hullud Päevad ning peab järgneva aasta jooksul ühtsete reeglite järgi tööle panema varsti viie kauplusega suurketiks kasvava kaubamaja.
Venemaa kujutab endast soomlaste kaubamajale esmatähtsat tulevikuäri, millesse panustatakse praegu rohkem kui ühelgi teisel maal. Nafta hinna tõusuga Venemaale voolanud raha tõstab venelased kaupmeestele ühtedeks kõige hinnatumateks klientideks.
Salastatud kampaania
Endrikson keeldub rääkimast, kuidas ta Hullud Päevad Moskvas läbi viis. Esmalt hoiab Stockmann selle müügihiti turundust suures saladuses. Kuid müügikampaania korraldamisel Moskvas oli veel omapära, ainuüksi sellele mõtlemine toob Endriksonile tagasi stressist tingitud kõhuvalu ja iivelduse.
Näiteks keelas Moskva linnavalitsus üleöö paljudes magusates kohtades suurte reklaamplakatite näitamise ning reklaamipindade hinnad kerkisid kohe 69 protsenti.
Selgest taevast alla sadanud hinnatõusust ei aidanud üle saada isegi pikaajalised lepingud, Moskvas pole võimalik teha ühtegi plaani, mis peaks hiljem paika ning enamik otsuseid langetataksegi tulekahju kustutamisena kiirkorras.
Vaatamata suurele pingele nimetab Endrikson töökohta Moskvas ideaalseks väljakutseks lahutatud naisele, kelle lapsed on juba täiskasvanud. Peresuhted pole igapäevatöös koormaks.
Kuid nädalavahetusel satub argipäeval tööd rügav välismaalane Moskvas lausa vaakumisse, sest ühel hetkel pole kellegagi võimalik isegi sõna vahetada, sest kõik sõbrad ja tuttavad on linnast ära sõitnud.
Kuigi Stockmann pole kaugeltki kõige suurem Moskva kaubakett, võib ta uhkustada ainsa euroopaliku kaubamaja positsiooniga. Stockmann pakub oma klientidele kontseptsiooni, mille kohaselt saab ühelt korruselt osta näiteks kõik meestekaubad.
Ainulaadne mudel
Sarnase mudeliga töötab vaid Suure Teatri kõrval asuv kaubamaja TSUM, kuid seal üürivad kaubamärgid majalt letti ning kogu kaubamajal pole tugevat terviklikku turundust.
Moskva tuntuim kaubamaja GUM Punasel väljakul kujutab endast peamiselt poosetamise kohta, mida iga enesest lugu pidav turist külastama peab. GUM-is korraldatakse esinduslikke kunstinäitusi, kuid ebamugavamat kohta sisseostudeks on raske leida. Selleks, et soovitud kaubani jõuda, tuleb turnida ebamugavatel treppidel ja vaid ühes suunas liikuvatel eskalaatoritel. See-eest saab GUM-is vapustava arhitektuurilise elamuse.
Endrikson üürib korterit Tverskaja bulvaril – selles linnaosas elamisest ei julge põlismoskvalased undki näha.
Selle piirkonna elustiili iseloomustab kohalik spordiklubi. Kui Endrikson küsis seal hinnaalanduste ja sooduspakettide kohta, öeldi talle ilma keerutamata, et kui raha ei ole, ei maksa uksematti kulutama tulla.
Tema töökoht asub aga kesklinnast kaugel asuvas Mega kaubakeskuses, kus Stockmann esineb allüürnikuna.
Endrikson läks paaril korral kodunt otse koosolekule jalgsi või metrooga, kuid loobus sellisest liikumisviisist kohe. Moskva koorekihis peetakse ainuüksi metroosse laskumist samaväärseks sotsiaalse allakäiguga ning tippjuhil ei sobi taolist seiklust vähemalt avalikult ette võtta. Seda hoolimata asjaolust, et metrooga jõuab sageli sihtpunkti kaks korda kiiremini.
Endrikson töötab Moskvas kaheaastase lepinguga, millest pool on juba möödas. Ta tunnistab, et tunneb ennast alles õpipoisina, kes saab iga päev midagi uut teada. Moskvas tähendab see ennekõike kõikvõimalike kooskõlastusringide tundma õppimist. Iga väiksemgi samm turunduses nõuab virna ametnike poolt kinnitatud pabereid.
* * *
Ainuke tegevus: tööintervjuudel käimine
•• Üheks suuremaks probleemiks igale ettevõtjale on Moskvas väärtuslike ja lojaalsete töötajate leidmine. Lea Endrikson väidab, et temal on see õnnestunud. Kui Eestis hakkab inimene endale uut töökohta otsima tavaliselt enne eelmisest lahkumist, siis Moskvas ringleb tuhandeid mehi-naisi, kelle ainukeseks tegevuseks ongi tööintervjuude külastamine. Nad käivad ennast pakkumas kümnetes ettevõtetes, kuid sageli isegi ei soovi sinna tööle asuda.
•• Sellised rändurid vastavad intervjueerija küsimusele veel enne, kui see jõuab oma lause lõpetada, sest standardankeetide sisu on neile pähe kulunud. Töökohta peetakse sageli lühiajaliselt ning tuul lastakse purjedesse sageli juba pärast paari töötatud kuud.
•• Nii pikka tööaega, nagu kujutab endast Endriksoni kaheaastane leping, kiputakse pidama ahistavaks. Endrikson tunnistab, et vaatamata raskustele kujuneb Moskva seal karjääri tegevatele inimestele narkootikumi-sarnaseks, millest on raske loobuda.
•• Stockmanni kollektiiv, kes võttis Eestist saadetud turundusjuhi kiiresti omaks, juba ennustab Endriksonile pikemaajalist komandeeringut. Pole välistatud, et Endriksonile tehakse lepingu lõppedes pakkumine tööle asumiseks Peterburi, kus hakatakse ehitama seni kõige suuremat Stockmanni kaubamaja.
