Eestlased hakkasid hoogsalt laenu võtma: autoliising kasvas 22%, tarbimislaenud 10%
Kiire kasvu taga on tõenäoliselt nii suur nõudlus kui ka suurenenud pakkumine. Jätkuvalt vilgast tegevust eluasemeturul kajastab uute eluasemelaenude 9% kasv. Majapidamiste laenu- ja liisingukohustuste jäägi aastakasv kiirenes mais 7,8%ni ehk keskmise palgakasvuga sarnasele tasemele.
Vähese investeerimisaktiivsuse tõttu on ettevõtete laenukasv olnud majapidamistest tagasihoidlikum. Siiski suurenes mais ka ettevõtete laenamine Eestist tegutsevatest pankadest ja seda nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude osas. Hoogsat ehitustegevust kajastab kinnisvara- ja ehitusettevõtete kiire laenukasv. Uusi pikaajalisi laene on varasemast mõnevõrra enam võtnud ka taristu- ning põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted. Lühiajaliste laenude kasvuga paistab silma logistikasektor[1].
Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on aasta algusest alates pisut tõusnud, jõudes mais ligi 2,5%ni. See on küll viimase 4 aasta kõrgeim tase, aga pikemas vaates võib seda pidada endiselt väga madalaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär sõltub suuresti sellest, millised ettevõtted ja milliste projektide jaoks konkreetsel perioodil laenulepinguid sõlmivad, ja võib seetõttu olla küllaltki muutlik. Mais langes see 2,2%le.
Aktiivse laenutegevuse kõrval kasvasid tempokalt ka hoiused. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes mais 17%le. Kasvu kiirenemine tulenes suuresti üksikutest väga suurtest hoiustest. Majapidamiste hoiuste aastakasv püsis kiire palgakasvu toel 10% juures nagu tervel viimasel poolaastal.
