Eestlased leiutasid miniprožektorid
Eestlaste ettevõte Digitaalne Sputnik OÜ on asunud välja töötama tehnoloogiat, mis võimaldaks filmitegijatel seniste prožektorite asemel kasutada väikeseid LED-valgusteid.
Praegu kasutatakse võtetel enamasti keraamilisel haliidil põhinevaid ehk HMI-valgusteid. „Nende eluiga on 2000 tundi, nad on plahvatusohtlikud, kiirgavad UV-valgust, vajavad kõrgepinget ja lähevad väga kuumaks,” loetles üks firma rajajatest Kaur Kallas. „LED-ide eluiga on 40 000 tundi, nad ei kiirga UV-d, ei vaja kõrgepinget, on põrutuskindlad, põhimõtteliselt kestavad igavesti. Seal on väga konkreetsed mõõdetavad eelised.”
Kui HMI-prožektoritel tuleb iga 2000 tunni tagant elektrilampe vahetada ja võttele ka voolugeneraator tuua, siis LED-lampide puhul neid muresid ei ole. Lisaks on LED-prožektorid praegustest tunduvalt väiksemad – vaid kümme korda kümne sentimeetri suurused ja nelja sentimeetri sügavused kuubid.
„Kõik LED-valgustid, mis praegu turul on, on ikkagi lisavalguse andmiseks. Need on suhteliselt väikesejõulised ja suured. Mis täiesti puudub turult, on põhivalgus LED-valguse näol,” rääkis Kallas. „Millegi sellisega teised veel turule pole jõudnud.”
LED-lampide väljatöötamiseks on ettevõte 2008. aastal kulutanud miljon krooni ja möödunud aastal umbes 600 000 krooni, lisaks saadi üle 260 000 krooni toetust EAS-ilt. Et prototüüp edasi tooteks arendada, taotleti sel aastal EAS-ilt veel 10 miljonit krooni ning sama palju pannakse ka oma raha juurde.
Eeliseks ka hind
Kallase sõnul loodetakse esimene prožektor valmis saada kahe aasta pärast, seejärel ollakse valmis neid 1000 kaupa tootma hakkama. Kümne aastaga loodab firma Kallase sõnul „kuupe” 100 miljoni krooni eest müüa. Ühe prožektori hinnaks saab 1000 eurot ehk 30 protsenti vähem kui HMI-prožektoril.
Kallase sõnul näeb Digitaalne Sputnik oma põhiturgu Aasias ja Ida-Euroopas. „Eesti filmitööstus on tilluke,” nentis ta. Kuna filmieelarvest kulub keskmiselt 20–40 protsenti valgustusele, oleks LED-prožektoritega võimalik ka kulusid kokku hoida. Tootma hakatakse Tallinnas koostöös Voltaga.
Herzog filmib Eesti kaameraga
•• Digitaalne Sputnik OÜ sai hiljaaegu valmis ka mobiilse 3D-kaamera. Nii tehakse firma tehnikaga näiteks maailmakuulsa saksa režissööri Werner Herzogi järgmist 3D-dokumentaalfilmi. Sel suvel valmis ka arhiivifilmide skanner, mis skaneerib ilma filmilinti kahjustamata.
•• LED-prožektoritest on huvitatud ka kultuuriministeerium – projekt võiks Eestit filmimaailmas uuendusmeelsena tutvustada. Valgustid võiksid olla ka tõmbenumbriks Eesti filmipaviljonis, mida juba kahe aasta eest plaaniti Kiili valda rajada. Praegu on aga projekt rahapuuduse tõttu seisma jäänud.
•• Kaur Kallase sõnul tuleb paviljonile leida oma nišš, sest näiteks Poolas ja Tšehhis on suured ja odavama hinnaga paviljonid. „Küsimus ongi selles, miks peaks keegi tulema Eestisse midagi tegema. Kui me suudaks näidata Eestit kui innovaatorit filmitööstuse alal, siis võib-olla tekib inimestel suurem huvi ja ka põhjus siia tulla, kui nad teavad, et siit võib midagi erilist leida. Võib-olla nad saavad siin neid asju varem katsetada kui kusagil mujal,” rääkis Kallas.
