Euroopa Metsainstituudi andmete kohaselt ei raiuta üheski Euroopa riigis metsa suuremas mahus kui puitu juurde kasvab. Raiemahu ja puidu juurdekasvu suhe on keskmiselt 0,55 — 0,7. Viimaste aastate statistiliste inventuuride põhjal on Eestis raiemaht aga suurem kui kogu puidu taastekkimine, okaspuude osas on erinevus koguni mitmekordne, teatas ETAle Rainer Kuuba Eestimaa Looduse Fondist (ELF).

Metsade majandamise intensiivsust näitab ka raiutava puidu kogus metsamaa pindala kohta. Eestis raiutakse keskmiselt 5,7 tihumeetrit iga metsamaa hektari kohta (tm/ha).

Selle näitaja osas jääb Eesti alla ainult Belgiale 6,8 tm/ha, Šveitsile 6,4 tm/ha, Hollandile 6,3 tm/ha ja Tšehhile 6,2 tm/ha. Kuid neis riikides, erinevalt Eestist, on tegu peamiselt puuistandustega, kus keskmine juurdekasv on kaheksa tm/ha kohta.

Eesti lähimate naabrite raieintensiivsus on ligi kaks korda väiksem. Rootsis ja Soomes 2,5 tm/ha, Lätis 2,8 tm/ha ja Leedus 2,9 tihumeetrit hektari kohta.

Maailma suurimates puidutootjariikides on raiumise intensiivsus metsamaa pindala kohta Ameerika Ühendriikides 2,6 tm/ha, Kanadas 0,8 tm/ha, Brasiilias 0,5 tm/ha, Hiinas 0,4 tm/ha ja Venemaal 0,2 tm/ha.

Sellise raieintensiivsuse juures on ELFi hinnangul vajalik kaitsealuste metsade osakaalu oluline suurendamine, vähemalt veerandini Eesti metsamaast.

Vastasel juhul muudab praeguse raie intensiivsuse jätkumine küsitavaks nii looduse kaitsmise kui ka metsade säästliku majandamise tuleviku Eestis.