Eestlased on välismaal oskamatud ja töötahtetud

Tööjõuvahendajad lükkavad ümber müüdi eriliselt töölembesest eestlasest.

“Eesti töötajad arvavad, et sama töö eest on välismaal võimalik saada tunduvalt kõrgemat palka, kuid see on müüt. Kõrgemat palka saab tõhusama ja parema töö eest,“ ütles töövahendusfirma Euro Workers esindaja Eesti Päevalehele.

Palju Eesti oskustööjõudu on saadetud tagasi Soomest. Näiteks ekskavaatorijuhte. Vahendajad teavad rääkida, et Soomes kaevab ekskavaator kraavi ja jätab selle maha Eesti mõistes sellisena, nagu mõni mees oleks selle veel pärast üle silunud. Lisaks käib kraavikaevamine Soomes kiiremini. See on põhjustanud ligi 20-aastase staaĻiga ekskavaatorijuhtide tagasi saatmise Soomest pärast kolme-nelja tööpäeva. Pettunud mehed tunnistasid hiljem ka ise, et nii puhast tööd ei ole nemad varem näinud nagu Soomes tehakse.

Üks eestlane näiteks valas Soomes Turus laeva põrandat. Heaks ehitusmeheks peetud töötaja valas ühe päevaga põranda valmis, kuid järgmisel päeval selgus, et põrand tuli üles võtta.

Ka on juhtunud, et Eesti veoautojuhid ei saa läänes hakkama üle 24 meetri pikkuste veokitega või siis traktoristid teevad lääne masinat nähes suured silmad.

Väga palju noori saadetakse välismaalt tagasi maasika-, tilli-, herne-, porgandi- jms koristustöödelt. Tegemist on õpilastega või äsja kooli lõpetanutega, kel on vaid arusaam, et mingist kindlast summast algab palganumber, oskusi pole aga vaja teadvustada. Nii juhtubki, et nad viibivad paar päeva põllul, hakkavad aga seejärel kuraasitsema ning töötahe kaob kiiresti.

Sobivat kohta pole

Teinekord ei suuda töövahendusfirmad üldse tööotsijale välismaal kohta leida, sest inimesele ei sobi ühel või teisel põhjusel ükski töö. Nii ei ole näiteks Rebase Koolitus ühele naisterahvale alates 2001. aastast viimase nõudmistele vastavat töökohta leidnud. Naine on käinud küll Soomes lüpsjana ning koduabilisena tööl, kuid sealt kiiresti tagasi tulnud.

Tööjõu vahendajate hinnangul tekivad probleemid välismaal just lihtsamate oskustööliste või päris erioskusteta töölistega. Sellistest inimestest saadetakse koguni iga viies kuni iga kümnes tagasi või tulevad nad ise tagasi, sest töö neile ei meeldi. Oskamatud Eesti töölised heidavad halba varju ka töövahendusfirmadele, kellel on selle tulemusena keerulisem välismaal partnereid leida.

Kirjeldatud tendentsi ei kinnita rootslane Bengt Björenäs, kelle firma My Crew vahendab eestlasi Rootsi tööle. “Eks see üks gambling ole. Mõnel on load, aga ta ei oska autot juhtida. Seni ei ole Rootsist inimesi tagasi saadetud, kuid küll neid tuleb,” ütles ta. Björenäs ei soovinud öelda, kui paljude Rootsi firmadega on My Crew seotud ning palju on töölisi Eestist Rootsi saadetud, kartes Rootsi ametiühingute aktsioone.

Eesti Päevalehe andmetel on viimase poole aasta jooksul tegevust alustanud firmadest igaüks välismaale vahendanud maksimaalselt paarkümmend inimest.

Nelja kuuga 34 uut firmat

•• Sotsiaalministeeriumi andmetel on alates märtsikuust Eestis tööturuteenuste vahendamise litsensi saanud 34 uut ettevõtet, kokku on selliseid ettevõtteid tänaseks ligi 105. Lisaks tekib igal aastal kaks-kolm tegevuslitsensita töövahendusfirmat.

•• Nagu enne 1. maid korraldatud uuringud näitasid, on eestlastel olemas huvi välismaale töölemineku vastu, kuid massilist väljarännet ei ole ega tule. Tööturuameti hinnangul on viimase poole aasta jooksul välismaale tööle läinud kõige rohkem paar tuhat inimest. Soomes töötab hinnanguliselt 10 000 eestlast, lisaks teist samapalju illegaalselt. Iirimaal on paar tuhat eestlast.

•• Järgnevad kaks aastat saavad paljudele töövahendajatele katseajaks, sest pärast seda võivad veel mõningate riikide tööturud lisaks Iirimaale eestlaste jaoks piiranguteta avaneda. Pessimistlikumate prognooside kohaselt on aga selleks ajaks järel vaid 30 litsentseeritud töövahendusfirmat.