Eestlased saavad Kreekas olümpia ajal tööd
Seoses olümpiamängudega 13.–29. augustini läheb suur hulk Kreeka hotelli- ja restoranitöötajaid ajutiselt olümpiaküla teenindama ja eestlasi otsitakse programmi Pegasus raames neist vabanevatele kohtadele. Ligi 30 värvatavat eestlast ei saa tööd olümpia toimumispaikades.
Argos Groupi juhatuse liikme ja ühe omaniku Aivo Anderssoni sõnul on firma ülesanne võtta vastu kandideerijate avaldused, saata tagasi osalemisankeedid, korraldada keeletestid ja selgitada välja kandidaatide oskused. Lõplik otsus töölevõtmise kohta tehakse Eesti firmalt värbamisteenust telliva rahvusvahelise personaliotsingufirma In Globe Thessaloniki kontoris. Eilse seisuga oli laekunud 40 sooviavaldust.
“Kreeklased hindavad eestlaste keeleoskust,” ütles Andersson. “Kreeka naaberriikidest naljalt inglise keele oskajaid ei leia, küll aga näiteks Bulgaariast, kus samuti töölisi otsitakse.”
Anderssoni sõnul oodatakse kandidaatidelt inglise keele ja paremal juhul veel ühe võõrkeele oskust. Mõned töökohad eeldavad ka erialaoskusi.
Kuni 9-kuulise töölepinguga saab Kreekas tööle näiteks hotelli vastuvõtjana, aeroobikainstruktorina, toa- ja majateenijana, köögitöölise või kokana, autojuhina, baaridaamina, ettekandjana, basseinipoisina, remondimehena või lapsehoidjana. Ennast eeskujulikult ülal pidavad töölised saavad võimaluse töölepingut pikendada.
Kreeklased lubavad garanteerida netotöötasu alates 7800 kroonist kuni 23 500 kroonini. Basseinipoiss peab leppima Eesti keskmisest palgast ligi 1,5 korda kõrgema töötasuga, hotelliadministraatorile või -kokale pakutakse aga 3,4 korda Eesti keskmisest kõrgemat palka. Kaupade ja teenuste hinnad ei erine Eestis ja Kreekas oluliselt.
“Ega see mingi üliõpilaste taskuraha teenimise töö ei ole, kandideerima on oodatud inimesed, kellel on tulevikusihid välismaal hotellinduses või restoranitööstuses,” ütles Andersson.
Kreeka päikselist ilma ja rannamõnusid nautida soovivad eestlased peavad arvestama, et see, kus nad täpsemalt tööle hakkavad, sõltub alles protsessi lõppfaasis. “Olümpiamelu nautimine on tööandjaga kokkuleppimise küsimus,” ütles Andersson. “Samas, Kreekas on suviti suur rõhk õhtu- ja öötööl – seal on palju külalisi ja ööklubisid, kõva tamp on taga.” Et eestlasi Kreeka turistidemöllus ei orjastataks, soovib Argos Group, et eestlaste töölepingud saadetaks enne Kreekasse sõitu juristidele ülevaatamiseks.
Konkursi läbinud eestlased peavad omast taskust maksma lennupiletid – soodsaim kahe otsa pilet maksab umbes 4000 krooni. Samas saavad nad arvestada, et majutusele ja söögile neil suuri kulutusi teha ei tule – ööbitakse hotellides ning nauditakse tasuta head ja paremat. Lapsehoidjad hakkavad elama peredes.
