Eestlased saavad rohkem krevette püüda
„Loode-Atlandi on Eesti kaugpüügilaevastikule üks olulisemaid kalapüügipiirkondi,“ ütles NAFO aastakoosolekul keskkonnaministeeriumit esindanud kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. „Eestile olulisemad kalaliigid selles piirkonnas on krevett, meriahven, süvalest ja rai.“
Järgmise aasta krevetipüügi võimalus jääb piirkonnas 3M samaks ja see on 1667 püügipäeva, püügivõimalus piirkonnas 3L aga suureneb 56 tonni võrra, 334 tonnini. Krevetikvooti otsustati suurendada tänu varu heale olukorrale.
Võrreldes selle aastaga, jäävad 2009. aastal püügikvoodid meriahvenale, süvalestale ja raile samaks. Meriahvena püügikvoot on 1571 tonni, süvalestal 321,3 tonni ja rail 546 tonni.
Lisaks kiideti NAFO aastakoosolekul heaks ka tundlikke merealasid puudutav kokkulepe, mille kohaselt määratakse kindlaks põhjatraalitud ala. Otsustati ka seda, et uute püügialade hõivamist käsitletakse kui uurimuspüüki, mille raames kogutakse detailseid andmeid püütavate liikide ja alade kohta. Koosolekul vaadati üle ka kontrolli- ja järelevalve meetmed ning tehti vastavad muudatused. Lepiti kokku sadamariigi kontrollimeetmed ning täiendati kalatoodete märgistamise nõuet.
Detsembrikuu Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu istungil võetakse vastu Euroopa Liidu määrus 2009. aasta püügivõimaluste kohta, kus Loode-Atlandi püügivõimaluste jaotuse aluseks on NAFO aastakoosolekul heaks kiidetud otsused.
Sellel aastal oli Loode-Atlandil püügil viis Eesti kalalaeva kolmest erinevast ettevõttest.
