Eestlased teevad Kasahstanile piletilevisüsteemi
Endine GILD Bankersi maksujurist Tanel Kõrvel tõmbab koos EMT kunagise arendusjuhi Raul Vahisaluga Almatõs käima ettevõtet, mis hakkab tulu teenima miljonilinnas müüdavatelt kontserdi- ja teatripiletitelt.
Crystalteci nimelisest ettevõttest kujundatakse kümneliikmelise kasahhidest meeskonnaga operaatorfirma, mis hakkab nii piletilevi uut elektroonilist piletilevisüsteemi haldama kui ka teenuseid müüma. Sarnase äriskeemiga teenib portaali Piletilevi emafirma Baltic Ticket Holdings AS raha Eestis ja Lätis.
Almatõ linnavalitsuse kultuurivaldkonna tippametniku Samat Tergembajevi pruunid silmad löövad erutusest särama. Paari päeva eest on Kõrvel talle tutvustanud ideed, kuidas kogu Almatõ piletimüük internetti panna. „Mõtle – saad osta kõik piletid ühest kohast, ilma kodust välja minemata,” ütleb Tergembajev.
Selleks et osta pilet linna servas asuvas ja oma tähtsuselt Tallinna linnahalli meenutavas Vabariigi palees toimuvale rahvuslikule galakontserdile, peab kasahh sõitma magalarajoonist Almatõ teise otsa – piletikassa juurde. Kuid mobiilikõnede ja kommunaalteenuste eest on ta harjunud tasuma kaubanduskeskuse ukse kõrval seisvas elektroonilises makseterminalis.
Kõrvel kaasas oma äriideed üles ehitama Eesti IT-lahenduste loomisel kaasa löönud Vahisalu, kes EMT arendusjuhina lükkas käima nii ühistranspordi ID-piletite kui ka elektroonilise parkimise süsteemi.
Kui tavaline infotehnoloogia- insener seletab arusaamatut tehnoloogiat veelgi arusaamatumate sõnadega, siis Vahisalu geniaalsus seisneb keerulistele lahendustele lihtsate kasutusviiside loomises. Vahisalu müüb praegu oma oskusi peamiselt Lähis-Idas ja Soomes.
Eestis piisab elektroonilise kaubanduse toimimiseks arvutist ja mobiiltelefonist, aga Kasahstanis tuleb sellele süsteemile lisada pangaautomaati meenutav makseterminal. Selles 15 miljoni elanikuga riigis pääseb internetile ligi vaid kümnendik, Almatõs kolmandik elanikest. Kasah-stanis internetti lülitatud inimeste hulk võrdub küll Eesti ja Tallinna elanike arvuga, kuid turu haaramiseks peab teenust pakkuma ka ülejäänutele.
Puutetundlikul ekraanil saab terminalis valida endale sobiva teenuse, lükata sularaha või pangakaart pilusse ja trükkida välja maksmist tõendav paber.
Pilet sularahaautomaadist
Almatõs on võimalik piletimüügi süsteem integreerida ka pankade sularahaautomaatidesse. Selleks teeb Kõrvel koostööd nõukogudeaegsest hoiupangast välja kasvanud Halyk Bankiga. Pankade kaasamine elektroonilisse piletimüüki ei sõltu aga üllatuslikult mitte pankadest endist, vaid Venemaal asuvatest infotehnoloogia ettevõtetest, kes haldavad Kasahstani pankade tarkvara.
Kõrvel rüüpab Tallinnas Swissoteli eeskojas kohvi ja tema silmad löövad Almatõ ametnikest rääkides särama.
„Minuga tulid kohtuma suhteliselt eakad mehed,” räägib Kõrvel. „Mind üllatas väga, kui lihtsalt nad minu idee omaks võtsid ja kui entusiastlikult sellesse suhtusid.”
Kasahstani president Nurzultan Nazarbajev, kes maad autoritaarselt valitseb, kuulutas aasta alguses välja protektsionismile rajatud kriisikava, mis näiteks kohustab riigiasutusi ja kõiki vähegi arvestatava mõjuga ettevõtteid ostma vaid Kasahstanis toodetud kaupa. Niimoodi võiks arvata, et välismaalastesse suhtutakse Kasahstanis vähemalt ettevaatliku eelarvamusega.
Tegelikult on vastupidi. Almatõs lainetab rahvusvaheline äri oma täies värvikirevuses ning iga pakkumine, mis muudab Kasah-stani riigi toimimise efektiivsemaks, võetakse vastu avasüli.
Kasahhidega on Kõrveli sõnul isegi lihtsam äri ajada kui eestlastega. Kui mõjukas eestlane võib Donald Trumpi jäljendamise nimel hea idee lihtsalt upsakusest kõrvale lükata, siis kasahhidel on kombeks lõpuni ära kuulata ka need jutud, mis neile alguses väga ei meeldigi. Eestlastel on Kasah-stanis hea maine, mida toetab peamiselt Nõukogude ajast pärit mälestustepagas.
Almatõ
Kasahstani pealinn
1929–1998
•• elanikke: 1,42 miljonit
•• pindala: 324,8 m2
•• kasahhe: 46,5%
•• venelasi: 30%
•• uiguure: 10,8%
Almatõ 2030
•• 1998. aastal loodud arenguplaan Almatõ muutmiseks euroopalikuks, ökoloogiliselt puhtaks, sotsiaalselt turvaliseks ja mugavaks aedlinnaks.
