Eestlased teevad Ukraina suurlinna prahist puhtaks
Tänavapuhastusärimees Jüri Jaakson ning endine Tallinna keskkonnaameti juht Aap Mumme loovad koos Ukraina Dnepropetrovski linnavõimudega jäätmekäitlusfirma, mis hakkab Ukraina suurlinnas ehitusjäätmeid koguma ja ümber töötlema.
Firmast Stroi Othodõ kuulub 26 protsenti elanike arvult Eesti-suurusele Dnepropetrovski linnale, ülejäänud pooleks Mummele ja Jaaksonile. Tegemist on eestlaste murrangulise sammuga riigis, kus euroopalikku terminit “jäätmekäitlus” ei tunta ning mistahes eraäri saab eksisteerida vaid linnavõimu soosingul. Linn on Stroi Othodõ äri heaks kiitnud, andnud firmale 30 aastaks rendile kahehektarise maalapi, kus kerkib kogu ümbertöötlemise baas: asfaldist ja betoonist saab killustik, puidust puiduhake jne. Lisaks muretsetakse masinapark: kivipurustajad, buldooserid, laadurid jm.
Mumme sõnul loodetakse tegevus käivitada järgmisel kevadel. “Risk on suur ja investeerida tuleb miljoneid. Aga nagu öeldakse, kes ei riski, see sŠ ampust ei joo,” ütles ta.
Nagu 15 aastat tagasi Eestis, puudub Mumme sõnul praegu Ukrainas igasugune ehitusjäätmete sorteerimine, ümber töötlemine ja ladustamine, mis vastaks euronõuetele: keegi ei tea, kui palju jõuab prügi metsa alla, palju prügilatesse. Samas liigub riik euroopalike väärtuste suunal, linn on täpsustamas ehitusjäätmete käitlemise korda, patrullib keskkonnamiilits. Dnepropetrovski linnaisadele on see firma võimaluseks luua endale poliitilist kapitali ja öelda linnarahvale: hoolime keskkonnast!
Suur äri
Jalg Ukraina turu ukse vahel, võib eestlaste osalusega ühisfirma kasvada väga suureks. Mumme arvutab, et kui 400 000 elanikuga Tallinnas tekib aastas üle 300 000 tonni ehitusjäätmeid, siis 1,2 miljoni elanikuga Dnepropetrovskis, kus ehitus- ja laenubuum alles algab, võiks arvestada miljoni tonniga aastas. Firma aastakäibeks ennustab Mumme 10–20 miljonit krooni, ent tuleb arvestada, et jäätmekäitluse hinnad on Ukrainas odavamad ning Eestis kogutavad saastetasud puuduvad seal hoopis.
Jaakson vaatleb arenguid Dnepropetrovskis tornkraanade arvu järgi linna siluetil. “Poolteist aastat tagasi oli neid üks, praegu juba päris mitu,” ütles ta. Kohalikud ehitajad katsuvad vältida jäätmete eest maksmist, ent keskkonnamiilits hoiab neil silma peal. “Kui nelja-viie aastaga suudame investeeringu tasa teenida ja edasi tõusvalt tegutseda, oleksime rahul,” ütles Mumme.
Kontakt ukrainlastega tekkis Mummel ja Jaaksonil mullu Kiievis. Dnepropetrovskist oli Kiievisse Eesti ärimeestega kohtuma sõitnud Igor Skurenko – linna monopoolse olmejäätmete veo-, prügipõletus- ja prügila operaatorfirma juht. Ja sealt hakkas asi susisema. “See oli ainuke mees sealt, kes oma sõna pidas,” ütleb Mumme tagantjärele Skurenko iseloomustamiseks. Nüüd juhib Skurenko Stroi Othodõt. Loomulikult oli eestlastel vaja sõbraks saada ka Dnepropetrovski linnapeaga.
* * *
Kes on Jüri Jaakson ja Aap Mumme?
•• Jüri Jaakson on pikaajaliste lepingutega 35–40 protsenti Tallinna tänavapuhastustöödest teostava firma Jaakson & KO omanik. Ettevõte asutati 1992. aastal ning on tänaseks kasvanud üheks suurimaks teehooldus- ja heakorrateenuseid pakkuvaks firmaks Eestis. Jaakson & KO teenis 2004. aastal 23,2 miljoni kroonise käibe juures 3,4 miljonit krooni kasumit.
•• Aap Mumme on endine Tallinna linnavalitsuse keskkonnaameti juhataja, kes vabastati seoses korteriafääriga 2000. aastal koos Jüri Oti ja Elmar Sepaga ametist. Vallandamise ajendiks oli kolmiku väidetavalt ebaseaduslikult erastatud korterid Tallinna kesk- ja vanalinnas. Praegu kuulub ta firma Slops omanikeringi, mis tegeleb Paljassaare sadama läheduses ehitusjäätmete ladustamise ja ümber töötlemisega.
