Kõige vähem toodetakse Eestis veri- ja maksavorsti. Mõlema osakaal on neli protsenti. Sardellide tootmine on Eestis aga populaarsem, need moodustavad üheksa protsenti kõikidest vorsttoodetest. Eksporditakse neist toodetest vaid 12 protsenti, millest omakorda neljandiku moodustasid viinerid.

Esialgsed andmed näitavad, et eelmisel aastal moodustasid kogu lihatööstuse toodangu müügitulust neljandiku vorsttooted. Viimase 18 aasta jooksul on aga vorsttoodete tootmiskogus pigem langenud, kõige märkimisväärsemalt aastatel 2007 ja 2008, vahetult enne majandust haaranud kriisiperioodi.

Euroopas on ülekaalukalt suurim vorstitootja aga Saksamaa. Eesti väiksust arvestades oleme eel-eelviimasel kohal, kuid võttes aluseks tootmist ühe inimese kohta, siis hoopis esimesed (21,9 kilo). Eestile järgneb selles edetabelis Sloveenia (21,8 kilo) ning kolmandal kohal on Tšehhi (20,2 kilo).

Esimese Eesti Vabariigi ajal riigi statistika keskbüroo väljaantud kogumikest ja teistest selle aja tööstuse kohta avaldatud materjalidest selgub, et Eestis algas tööstuslik vorstitootmine suuremate vorstivabrikute (20 ja rohkem töötajat) rajamisega erinevatesse piirkondadesse 1920.–1930. aastatel.