Eestlased välismaa mobiilifirmasid juhtimas ehk Elu ja äri võimalikkusest Kasahstanis ja Usbekistanis

 (4)
Tõnu Grünberg
Tõnu GrünbergFoto: Andres Putting

Millised on äriajamise iseärasused Kasahstanis ja Usbekistanis ja kuivõrd need erinevad Eestist, rääkisid Kasahstani mobiiliettevõtte Kcell tegevjuht, endine Elioni juht Arti Ots ja Usbekistani mobiiliettevõtet Uzell juht, endine EMT tehnoloogiajuht Tõnu Grünberg. Kuku raadio saates Restart.

Alustame päris algusest. Kuidas sattusite nendesse riikidesse?
Tõnu Grünberg: „2011. aastal läksin Istanbuli - TeliaSonera Aasia riikide peakontorisse ja töötasin seal tehnoloogiadirektorina kolm aastat. See oli põnev periood ning sel ajal sai külastatud väga palju TeliaSonera Aasia riikide esindusi. Oli palju lendamist. Möödunud aastal pakuti mulle võimalust kandideerida Uzelli tegevjuhi kohale. Kandideerisin, võitsin ja nüüd olengi Usbekistanis juba 7-8 kuud.“

Arti Ots: „Pärast Elionist lahkumist töötasin mõnda aega Istanbulis ja vastutasin TeliaSonera Euraasia piirkonna äriarenduse ja kommertstegevuste eest. Kcelli asusin tööle novembris 2014.“

Kuidas te ikkagi sinna juhtideks sattusite? Kas tehti pakkumine TeliaSonera poolt?
Grünberg: „Pakuti, aga pakuti mitmetele. Peab ütlema, et sõel, mille läbisin oli väga tihe. Pidin tegema väga palju teste.“
Ots: „Kcell on Londoni börsil noteeritud ja börsi reeglid muutsid valikuprotsessi veelgi keerulisemaks ja ametlikumaks. Valimist vedas väline partner, aga lõpliku otsuse tegid siiski nõukogu liikmed. Meenub ka üks eriline kogemus – istusin TeliaSonera nõukogu liikmetega kolm tundi ilma akendeta ruumis ja vastasin küsimustele. See oli päris ekstreemne kogemus.“
Grünberg: „Eestlasi on TeliaSonera grupi ettevõtete juhtide kohtadel neli – lisaks meile veel Valdur Laid Soome Soneras ja Valdo Kalm Eesti Telekomis. TeliaSonera paikneb 17 riigis, aga proportsionaalselt on juhi kohtadel eestlasi kõige rohkem. Rohkem kui soomlasi ja rootslasi.“

Seotud lood:

Kas olukorda Usbekistanis või Kasahstanis saab võrrelda mingi perioodiga Eesti ajaloost? Kas saab öelda nii, et nende riikide olukord on selline nagu meil oli aastal X?
Ots: „Kasahstani olukord on Eestile sarnasem kui Usbeskistani oma. Mobiili penetratsioon on 170 protsenti. Selline number tuleneb sellest, et paljud kasutavad mitut SIM kaarti korraga. Asi, mida Eestis pole kunagi olnud on ettemaksu turg. Ettemaksuäri osakaal on Kasahstanis 90 protsenti. Päriselt Kasahstani turgu Eesti omaga võrrelda ei saagi. Ärimudel on hoopis teine. Ja konkurents on tihedam ja turg hästi kiiresti muutuv.“
Grünberg: „Usbekistanis on veelgi kõrgem ettemaksukaartide osakaal – 98 protsenti. Teenustes osas on turg Eestiga võrreldes maha jäänud. Moodsaid telkoteenuseid pole üldse. Näiteks enamikel on kasutusel veel 2G telefonid. Palju on SMSi põhiseid teenuseid ja muid teenuseid, mida Eestis enam ei kasutata.“

Kasahstani territoorium on umbes 60 Eestit – väga suur. Eesti on 100-protsendiliselt 4G-ga kaetud, kuidas seal?
Ots: „Kasahstanis on praegu ainult üks operaator, kes kasutab 4G-d ja see pole Kcell. Kui rääkida riigi katvusest, siis 3G-ga katame 3 protsenti riigi territooriumist, sellega katame ära 75 protsenti elanikkonnast, mis tähendab, et suur osa riigist on tühi.“
Usbekistani pindala on väiksem, umbes nii 10 Eestis, kuid kuidas seal on 4G-ga lood?
Grünberg: „Usbekistan on Euraasia suurim turg, meil on üle 30 miljoni elaniku. 2G levi katab territooriumist 40%, elanikkonnast 90%. 3G katab 14% pindalast.
Arendame 2, 3 ja 4G-d korraga. Taškendis on 4G juba olemas, aga seda peab veel kõvasti arendama, samuti Samarkandis. Arenguruumi on veel kõvasti. Probleem on selles, et inimesed kasutavad vanemaid mobiile, mis 4G-d ei toeta ja sestap 4G võrgu arendus võtab aega.“

Kui palju kasutatakse mobiiltelefone ja mis otstarbel?
Ots: „Mobiiltelefon on Kasahstanis internetiseade number üks. Näha on, et noorsugu on jätnud arvutietapi vahele. Inimeste jaoks on korralikud seadmed olulised. Palju on iPhone, mida võrreldes teiste nutitelefonidega müüakse kõige rohkem. Kasahstan on regiooni kõige rikkam riik, sestap saavad inimesed endale korralikke seadmeid lubada.“
Grünberg: „Usbekistanis kasutab seitse protsenti elanikkonnast nö kaabliga internetti, ülejäänutel on mobiilne internet. Ent nagu mainisin, siis kasutusel olevad telefonid on vanad. Uzell üritab müüa moodsaid telefone ka, aga kuna hinnad on kallid, siis neid ei osteta. Hinna teeb kalliks tollimaks. Uzell toob mobiile ametlikult maale, aga musta turu ärikad toovad neid seljakottidega Hiinast või Dubaist ja ilma tollimaksuta. Nende hindadega me konkureerida ei suuda. Kasahstanis on umbes 80 protsenti mobiiliturust must.“

Milline on turu olukord – kas operaatoreid on palju? Konkurentsi on?
Grünberg: „Konkurents on tihe ja läheb üha hullemaks. Praegu on Uzbekistanis näiteks kuus operaatorit.
Ots: „Kasahstanis on sama seis. Konkurents on väga tihe.“ 

Kas nendes riikides on ka mingit äriajamise eripära?
Grünberg: „Äriajamise keskkond on täiesti erinev. Usbekistani probleemid algavad sellest, et raha pole konverteeritav. Näiteks, kui on vaja osta uusi tugijaamu ja nende eest tasuda, siis tekivad kohe probleemid. Saame oste teha vaid läbi partnerite, kellel parasjagu on vaba valuutat. Elu ei seisa, aga asjaajamine on jube keeruline. Sestap pole siin ka välisfirmasid, pole ka välispanku.
Bürokraatia on ka tohutu. Näiteks ühe tugijaama püstitamiseks läheb meil poolteist aastat – puhtalt paberimajanduse peale.
Ots: „Kasahstan on ikka hoopis teistsugune. Riik väga tõsiselt töötab selle nimel, et tuua sisse välisinvesteeringuid ja soovib, et suhtlemine ja asjaajamine muutuks läbipaistvamaks. Kui bürokraatiast rääkida, siis seda on, aga mitte nii palju kui Usbekistanis. Võrdluseks – ühe tugijaama ülespanek võtab Kasahstanis kuus kuud. Teistmoodi on aga see, et asjaajamine käib paljuski paberkirja teel. Näiteks, kui minu suurpartner tahab minuga kokku saada, siis ei saada ta mulle e-maili, vaid saadab allkirjastatud paberkirja. Kohalikes ettevõtetes on sellist tseremoniaalset suhtlemist rohkem, seda ka riigiasutustes. Protokoll on tähtsal kohal. Läänefirmadega seotud ettevõtetes on kõik siiski nii nagu Eestiski.“

Palju satute pealinnadest välja? Milline tundub sealne olukord?
Grünberg: „Taškent on ilus ja korralik, meie jaoks ehk natuke nõuka-aegne. Riigi tõsine probleem on kohatine elektri- ja veepuudus. Eriti maal ja eriti talvel. Mida kaugemale suurlinnadest minna, seda suuremaks see probleem kasvab.“
Ots: „Kasahstan on väga erinev. Riigi rikkus tuleb suuresti naftast. Naftatootmise piirkonnad on väga jõukad. Ka tööstus – ja põllumajanduspiirkonnad.“

Usbekistan ja Kasahstan asuvad küll lähestikku, kuid Kasahstan tänu naftale on 3-4 korda rikkam. Kas see paistab välja ka?
Grünberg: „Jah, paistab. Usbekistanis on gaasi, kuid seda jagub veel umbes 20 aastaks. Ka naftat on – sellega köetakse maju. Samuti on kulda, maailma võrdluses on Usbekistan viies kullatootja maailmas. Läbi ajaloo on Usbekistan olnud suur puuvillatootja, kuid veepuuduse tõttu on see tööstusharu kadumas. Võrreldes Kasahstaniga on Usbekistan kindlasti vaesem.
Objektiivset statistikat, mis seisus riik majanduslikult on, pole võimalik saada. Olemasolevat statistikat ei saa uskuda. Näiteks, olemasoleva statistika järgi majandus kasvab aastas 7-8 protsenti. Kui aga vaatame kohaliku raha (som) ametlikku kurssi dollari suhtes, siis see on 1 USD = 2400 UZSi. Ent summa, mille eest ostab rahvas nö mustalt dollareid, siis see on hoopis teine ja mustal turul on dollari hind kasvanud aastas 78%. See hinnamuutus näitab seda, et tõenäoliselt on inimeste elatustase läinud tagasi, mitte edasi.“

Endistel NL aladelt käiakse palju Venemaal tööl, mis tähendab ka seda, et Venemaa mõju on suur. Kuidas on teie riikides, kas Venemaa kultuuriliselt ja majanduslikult mõjutab? On riigid iseseisvad ja sõltumatud Venemaast?
Ots: „Kasahstan on kindlasti iseseisev. Tänu naftale on riik võimeline ise hakkama saama, isegi praegu, kui on Vene kriis. Kasahstanil endal on reserve rohkem kui Venemaal. Geograafiliselt Kasahstani majanduslikud valikud väga lihtsad pole. Suurriikidest on Kasahstanil piir Venemaaga ja Hiinaga. Nende valik on olla kas Hiina paadis või Venemaa paadis. Kasahstan on valinud Venemaa. mis ei tähenda, et nad Venemaast sõltuvad oleks.
Ja lisaks, Moskvas kasahhid tööl ei käi. Pigem käiakse Moskvast Kasahstanis tööl, sest venelastel, tänu tolliliidule pole vaja tööluba.“
Grünberg: „Usbekistan on samuti iseseisev – neid välismõjud väga ei huvita ja nad teevad oma poliitikat ise. Venemaaga on Usbekistanil majanduslik side siiski tugev. Väga paljud, umbes kaks miljonit usbekki töötavad Venemaal. Kui varem teeniti Venemaal käies rohkem, siis rubla kursi languse tõttu dollari suhtes on sissetulekud kahanenud. Sestap soovivad paljud koju tagasi tulla, aga see tekitab järgmise probleemi - tööpuuduse. Riigis kardetakse ka tööpuudusest tekkida võivaid rahutusi.“

Kui kauaks plaanite Eestist eemale jääda?
Grünberg: „Ei tea, kuna olukorrad muutuvad nii kiiresti, siis tulevikku ei oska prognoosida.“
Ots: “Olen Kcelli töötajatele öelnud, et minu jäämine sõltub neist. Kuna keskkond on nii ettearvamatu, siis tulevikku on ka minul raske prognoosida. Eks vaatan, kaua jaksan, see on raske töö – kõige raskem töö, mida eales teinud olen.“