Eestlaste heaolu on Euroopa Liidus viimaste seas

Tegelik individuaalne tarbimine ehk näitaja, mis peegeldab elanikkonna materiaalset heaolu, on Eestis 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas üks madalamaid, ilmneb Eurostati andmetest. Balti riikide kõrgeim näitaja oli Leedus.

Tegelik individuaalne tarbimine ( inglise keeles Actual Individual Consumption - AIC) näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majapidamised kasutada saavad ehk milline on nende elustandard.

2019. aasta kokkuvõttes oli üheksa Euroopa Liidu liikmesriigi tegelik individuaalne tarbimine euroliidu keskmisest kõrgem. Kõige rohkem said endale lubada Luksemburgi elanikud, kus näitaja oli 35% ELi keskmisest kõrgem. Teisel kohal oli Saksamaa, kus vastav näitaja ületas euroliidu keskmist 23%. Järgnesid Austria, Taani, Belgia, Holland, Soome Rootsi ja Prantsusmaa, kus tulemus jäi 5-20% euroliidu keskmisest kõrgemaks.

12 liikmesriigi tegelik individuaalne tarbimine jäi Euroopa Liidu keskmisest kuni veerandi võrra madalamaks. Leedus on see näitaja vaid 10% ELi keskmisest madalam. Kuuel riigil on see rohkem kui veerandi võrra euroliidu keskmisest madalam. Just nende viimase kuue riigi hulka kuulub ka Eesti.

Võib-olla võiks meid rõõmustada teadmine, et selles viimases grupis oleme esimesed ning meie tegelik individuaalne tarbimine on 25% ELi keskmisest madalam. Slovakkia, Läti, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria jäävad meist tahapoole.