Eestlaste kinnisvaraäri Costa Rica vihmametsas
Eestlastele kuuluv MTÜ Integrated Conservation Research ostis Costa Ricas Jaco ja Tarcolese linnade vahel paiknevas vihmametsas 20hektarilise maatüki ning ostab tänavu veel 40 hektarit juurde.
Poolehektarilise krundi Vaikse ookeani äärde Carara kaitsealale võib Illar Tenno ja Illar Muuli käest osta umbes 1,6 miljoni krooniga. Soodsamad eramud ehitatakse tiikpuust ja bambusest, nende hinnad algavad paarist miljonist kroonist. Uhkemad villad maksavad 5-10 miljonit krooni.
Ehitusprojekti kogumaksumus on üle 50 miljoni krooni, mis on Eesti mõistes tagasihoidlik, kuid Costa Rica ülimadalaid ehitushindu arvestades märkimisväärne. Investeering loodetakse neljakordselt tagasi teenida. Ehitaja on Illar Tenno Kanadas asutatud firma Tenno General Contractor.
Lisaks sellele ehitavad Tenno ja Muul metsikutele ökoturistidele vihmametsas puude otsa spetsiaalsed onnikesed, mille võib osta 300 000 krooni eest, paigaldavad kerget liikumist võimaldavad rippteed ning panevad tööle allikavee tootmise. Ka krokodillijõe äärde väikese loomapargi rajamine kuulub plaanidesse.
Tenno ütleb Ekspressile, et tegu on maailmas ainulaadse arendusprojektiga, mille idee on mõistliku kinnisvaraarenduse kaudu vihmametsa säilitada ja taastada. "Tahame väärtustada loodust ja luua elamute ümber kaitseala. See on kogu maailma mõistes pioneerlik mõtlemine," ütleb ta. Kohalike costaricalastest ametnikega "maadeldi" ehituslubade saamiseks kaks aastat.
Piirkond on vapustav: ürgses vihmametsas elab nelisada liiki linde ja eksootilisi loomi, teiste hulgas jaaguarid, nahkhiired, mitmed sisalikud jt. Tulevaste elanike koduaias lendavad ringi papagoid, puu otsast vahivad vastu ahvid. Kõikjal on kuulda konnade ja rohutirtsude k ontserti. Aasta läbi on 30-35 kraadi sooja.
"Eestlane on loodusega sõber. Võib-olla peaksidki rikkamad eestlased otsima hingerahu siit, kus Hispaania, Portugali või Prantsusmaaga võrreldes on veel küllaldaselt maad, kus majad on odavad ning loodus paradiisi sarnane," leiab Tenno.
Loomaarsti haridusega Tenno kurioosseim idee on kohaliku piisoni ristamine Malaisia piisoniga, et saada vihmametsas elav kiirema kasvuga niinimetatud vihmametsaveis, kes sööb umbrohtu ning "hooldab" puudealuseid.
Tenno sõnul ei peaks metsi enam karjamaadeks maha võtma, mis oleks revolutsioon kõikides maailma vihmametsades.
Costa Rica ärikliimat võrdleb Tenno Eesti oludega 1984. või 1992. aastal. "Kõik on väga tuttav, kõik kordub siin," ütleb ta.
USAs elav Illar Muul on tuntud väliseestlasest vihmametsauurija, kes on tegelenud metsade ökosüsteemide uurimise ja rippteede ehitusega alates 1968. aastast Hiinas, Ghanas, Guyanas, Peruus, Singapuris jm. Tema tegevust on teiste hulgas toetanud National Geographic ja UNESCO.
Kolis Kanadasse tagakiusamise eest
Saarlane Illar Tenno emigreerus viis aastat tagasi perega Torontosse. Kuressaare lennujaama endine juht ja linnavalitsuse liige toob Eestist lahkumise põhjuseks tagakiusamise ja ähvardamise.
Ärimees Toivo Alt olevat Tenno väitel talle kallale tulnud ja mehe läbi peksnud.
Politsei on uurinud Tenno vastu esitatud süüdistust, mille kohaselt olevat ta riisunud ametiseisundit kuritarvitades ligi pool miljonit krooni riigi raha. Kriminaalasi rauges kuriteo koosseisu ja süütõendite puudumise tõttu.
Väidetava tagakiusamise põhjused ja motiivid on segased.
Praegu on Tennol Torontos ehituse peatöövõtufirma, mis ostab remonti vajavaid hooneid, töötab need üles ja müüb kallimalt.
Lisaks on tal praksis kohalikus loomakliinikus ning ta lõi ravimifirma AAB Pharma, mis toodab looduslikke eeterlikke õlisid. "Olen oma eluga igati rahul. Esimesel aastal ostsin uue Mersu, teisel aastal juba oma maja," ütleb Tenno.
Illar Muul: vihmametsa taastamine on äriprojekt
Miks on Costa Rica teile huvitav?
Olen alates 1988. aastast osalenud üheteistkümnes sedalaadi projektis seitsmes riigis Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Costa Rica on USA-le geograafiliselt kõige lähemal, lisaks on seal soodne loodushoiupoliitika, hea infrastruktuur, üsna madal kuritegevuse tase ja välismaalastele ei seata riigis maa omandamisel piiranguid. Olen elanud Malaisias ja Tais ning mulle meeldivad need riigid väga. Kuid Costa Ricas mõtleb valitsus- ja ärieliit keskkonnakaitsele rohkem.
Kas tegemist on äri või teadusega?
Kõik 11 troopiliste vihmametsade säilitamise projekti, milles olen osalenud, on olnud ärilised. Need projektid on olnud nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult jätkusuutlikud. Mõne puhul teenitakse loodusturismist siiani head raha. Näiteks Ghanasse investeerisime kümme aastat tagasi alla 400 000 dollari (4,2 miljoni krooni) ning igal aastal kulutame veel umbes 10 000 dollarit (105 000 krooni), kuid iga-aastane käive küündib juba miljoni dollarini (10,5 miljoni kroonini).
Mida olete vihmametsades teinud?
Kõik on olnud seotud loodusturismiga. Oleme metsadesse rajanud kõrgemaid puid 20-40 meetri kõrgusel asuvate vaateplatvormidega ühendavad rippsillad. Rainforest Residence (eramud vihmametsas) on uus pilootprojekt - mingis mõttes samuti loodusturism, ent püsivamat laadi.
Eramud sobivad vaid konkreetsetesse piirkondadesse, sest vähesed vihmametsad maailmas on inimestele elukeskkonnana huvitavad ja mugavad. Costa Ricas võib nautida moodsa aja mugavusi ja värsket õhku.
Kuidas on võimalik, et tuues püsiva inimasustuse ürgsesse vihmametsa, aidatakse kaasa nende keeruliste ökosüsteemide säilimisele, mitte hävitamisele?
Mets ei ole Costa Rica projekti puhul põhiline. Rohkem on seal põldu, karjakasvatust ja istandusi. Aga see jääb vähem kui kilomeetri kaugusele ürgsest Carara rahvuspargist.
Meie plaan on kasutada kinnisvarast teenitud tulusid vihmametsa taastamiseks ning lõpuks ühendada erinevad vihmametsade osad "bioloogiliste koridoride" kaudu rahvuspargiga.
Kui inimesed muutsid vihmametsa karja- ja põllumajandusmaaks, siis meie säilitame metsa, tõstes samas põlluharijate sissetulekuid. Taastuv vihmamets teenib tulu oma loodusressursi ning seal pakutavate teenustega.
Kes hakkavad villades elama?
Meie kliendid on need, kes ihaldavad elada loodusega väga lähestikku. Nad saavad olla osa "lahendusest", et aidata kaasa vihmametsade säilimisele.
Ja mingis mõttes teevad nad revolutsiooni terve maailma kontekstis. Vihmametsad hävivad kiiresti, kuid nüüd on võimalus neid majanduslikult mõttekalt säilitada.
