Uuring näitab, et eurooplased tervikuna on majanduslike väljavaadete suhtes üha optimistlikumad ning üha enam inimesi on seisukohal, et kõige hullem kriis on möödas, vahendas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

43% eurooplastest on seisukohal, et kriisi mõju tööturule on oma haripunkti juba saavutanud, mis on võrreldes 2010. aasta sügisega ühe protsendipunkti võrra enam. Samuti soovivad eurooplased, et kriisist ülesaamiseks ja tulevikus võimalike probleemide vältimiseks rakendataks ELi tasandil erinevaid meetmeid.

Kaheksa eurooplast kümnest arvab, et majanduspoliitika parem koordineerimine liikmesriikide vahel oleks tõhus vahend majandusliku olukorra parandamiseks.

Hoolimata üldisest positiivsest suhtumisest võib riikides, kus majanduslangus ei ole veel möödas ja tööpuudus suureneb, kohata teatavat skeptitsismi.

Optimistlikumate ja pessimistlikumate riikide vahel esineb erinevusi. Enamik liikmesriike, eelkõige Taani (68%), Eesti (64%) ja Austria (62%), usuvad, et majanduskriisi mõju tööturule enam ei suurene. Jätkuvalt kriisi tõttu kannatavates riikides, nagu Portugal (80%) ja Kreeka (78%), levib aga vastupidine arvamus.

Uuringust ilmnes, et enamik küsitletutest ootab ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste koostöö jätkamist, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja luua uusi töökohti.

Majanduspoliitika suuremat koordineerimist ELi liikmesriikide vahel toetab 79% vastanutest, mis on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui 2010. aasta sügisel. Samuti toetab enamik vastanuid rangemat järelvalvet pankade ja finantsasutuste päästmiseks ning finantskontsernide tegevuse kontrollimiseks.
Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärke – innovatsiooni edendamist ja konkurentsivõime suurendamist – peetakse realistlikeks ja saavutatavateks.

„Eurobaromeetri uuring näitab, et Euroopa on kriisist pikkamööda toibumas. Inimesed usuvad, et EL võtab kriisi vastu tõhusaid meetmeid ja et me oleme majanduslangusest üle saamas,” kommenteeris uuringu tulemusi Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding.

„Kui me kõik tegutseme vastutustundlikult, väljub Euroopa kriisist tugevamana, kui ta oli enne kriisi,” ütles Reding.

Majanduskriisi tagajärgedest toibumisel peetakse kõige olulisemaks Euroopa Liidu rolli, järgnevad liikmesriikide valitsused ja Rahvusvaheline Valuutafond.

2011. aasta kevadine Eurobaromeetri uuring korraldati suulise küsitlusena 6.–26. maini 2011. Kokku küsitleti 27 liikmesriigis ja kandidaatriikides 31 769 inimest.