Viiendik töötajaist peab tööle sõitmiseks läbima vähemalt 10 kilomeetrit
Kõrgkoolide lõpetajad on töökoha otsingul valmis liikuma naaberriikidesse või Eestis kodunt kaugemale.
"Pea kõik, kes tulevad töö-otsimist registreerima on noored kõrgkoolilõpetajad. Nad ütlevad, et otsivad tööd ka teistes linnades," ütles Tartumaa tööhõiveameti direktor Urve Vool.
Voolu sõnul takistab töö-tajate liikumist Eestis kinnisvaraturg. Ääremaa maja eest saadud rahaga ei ole näiteks Tallinnas võimalik osta ühetoalist korteritki.
Järvamaa elanikest iga viies käis eelmisel aastal tööl väljaspool maakonda. Sealse tööhõiveameti direktori kohusetäitja Leelo Rästase hinnangul lähevad töö-otsijad peamiselt Tallinna, kus on kõrgemad palgad.
"Kui inimene läheb, peab ta arvestama suuremate kuludega, sest pered jäävad siia maha," rääkis Rästas.
Hiiumaa suudab saareelanikele tööd pakkuda peamiselt suvise turismihooaja ajal, seepärast on paljud pered kolinud mandrile, jättes saarele ainult suvekodu.
Suurima tööpuudusega Ida-Virumaal pakub tööhõi-veamet vaid hooajalisi töid õmblejatele, ehitajatele ja lukksepp-keevitajatele.
Õmblejaid vajav ettevõte nõuab valmisolekut töötada kolmes vahetuses, mis välistab täiesti väikeste lastega emade kandideerimise.
"Tööandja tahab kõrge kvalifikatsiooniga töötajat, aga meie turult seda ei leia," tõdes Ida-Virumaa tööhõive-ameti pearaamatupidaja Maie Kütt.
Konsultatsioonifirma Fontes Riia büroo juhata Kaspars Kaulinshi hinnangul on vähe neid, kes tahavad elukohast kaugel töötada.
"Kui vaadata neid Eesti inimesi ja firmasid, kes on Riias, siis on nad tulnud rohkem selle tõttu, et nad pidid seda tegema, mitte et nad tahtsid seda teha," ütles Kaulinsh. Tema sõnul töötab Riias praegu ligikaudu 100 eestlast peamiselt välisfirmade Balti esindajatena.
Kaulinshi sõnul on inimeste valmisolek naaberriiki kas või ajutiselt tööle asuda väike. Fontese kaudu on viimase viie aasta jooksul vahendatud Balti riikide vahel umbes 10 töötajat.
"Isoleerides ennast suurest tööjõuturust, jääme me provintsiks mitte ainult geograafilises mõttes, vaid ka valdkonniti," täiendas ta.
Hinnanguliselt võib Balti ühtne tööjõuturu ühinemine alata läbi firmade liitumise või nende firmade kaudu, kes aktiivselt tegutsevad kõikides riikides.
AS Microlinki juhatuse esimees Allan Martinsoni sõnul lähevad töötajad meelsasti tööülesannete täitmiseks Riiga. "Mida rohkem on kohapeal kontakte ja tunned kohalikke olusid, seda vähem tunnevad inimesed vastumeelsust," rääkis ta.
Tööle Lätti
Reval Hotelligrupi Baltikumi arendusdirektor Helina Tuvike sõidab iga nädal autoga Tallinnast kaheks–kolmeks päevaks Riiga tööle.
"Võin öelda, et see 300 kilomeetrit ei ole üldse pikk maa," ütles ta.
Kuna hotelligrupil ei ole Lätis esindust, pole firmale korteri üürimine otstarbekas ning Tuvike peatub hotellides.
Tema sõnul kaalub huvitav töö üles mõned pideva sõitmisega seotud ebamugavused, samuti annab keskkonna muutmine hea võimaluse ennast harida.
"Eesti on väike ja varem või hiljem tekib inimesel soov näha ka väljaspool Eestit olevaid asju ja tõestada endale, et sa ka kuskil mujal millegagi hakkama saad," rääkis Tuvike.
"Päris kusagile kaugemale minna oleks olnud suurem elumuutus. Läti on selles mõttes hea variant, et sa saad elada ikkagi Tallinnas ja seal käia tööd tegemas," tähendas ta. Siiski näeb Tuvike sellist kahe riigi vahel elamist ja töötamist ikkagi lühiajalises perspektiivis.
Tiina Joosu
