Ehitatakse juba alla omahinna
Jahtuv ehitusturg paneb turuosalised raskesse seisu. Ehitusettevõtjad kinnitavad pea eranditult, et parema tuleviku lootuses on nii mõnigi võtnud töid teha alla omahinna.
“Otseselt ei öelda, et tehakse alla omahinna, aga pakkumisest on näha, et tehakse palju odavamalt kui meie teeme,” ütles Eston Ehituse juhataja Eero Rändla, kelle hinnangul võetakse praegu suuremaid riske, sest tellijate arv on vähenenud.
Harju Ehituse juhatuse esimees Aare Neudorf oli turul toimuvat kommenteerides selgelt muserdatud. “Seis on nukker. Viimastel konkurssidel on näha, et võitjafirma pakkumine on keskmisest tasemest umbes 25–30 protsenti madalam,” viitas Neudorf hinnapakkumiste ebakõladele. “Sellised võitjad praegu nulli ei tule.”
Tema sõnul arvutavad peatöövõtjad välja alltöövõtjate pakkumistel ja materjalihangetel põhineva omahinna, mis ei sisalda pakkuja kasumit ja halduskulusid, ning lähevad selliselt konkursil edasi.
Masohhistlik peatöövõtja
“Kui minnakse paarkümmend protsenti keskmisest hinnast alla, siis keegi peab vahe kinni maksma, olgu selleks siis materjalide pakkujad, ehitajad või masohhistlik peatöövõtja ise,” rääkis Neudorf ja lisas, et tema ei ole veel sellist lepingut sõlminud.
“Eks kõik sõltub firma valulävest. Kui kaua nii vastu peetakse, sõltub madalseisu pikkusest. Kui see kestab aasta, on hästi, kui kolm aastat, läheb väga raskeks,” sõnas ta, ennustades, et pisemad firmad võivad hätta sattuda juba aastaga.
“Ehitaja poolt teadlikult miinusega ehitamine ei saa olla jätkuv praktika,” nõustus ka Koger & Partnerite juhataja Andres Pärloja. Tema hinnangul suudetakse kahjumit kanda vaid lühikest aega.
Peatöövõtjana hinda kokku pannes lähtuvad ettevõtted
Pärloja sõnul aga teadaolevatest turuhindadest, mitte alltöövõtjate pakkumistest.
On võimalik, et ehitusettevõtja peab hakkama uuesti maksma ümbrikupalka, suureneb uute firmade registreerimine, luuakse palju uusi ettevõtteid, tekivad tankistid ja variisikud, rääkis ettevõtja Andres Koger Äripäevale.
Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et raskel ajal peavad kulusid kokku hoidma nii väikesed kui ka suured. Kes seda ei suuda, langeb mängust välja. “Meil on vaba turumajandus, mitte keegi ei sunni kedagi lepinguid sõlmima tingimustel, mis ei meeldi.”
Tellija poolt esindava Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe on rahul, sest turg on muutunud tellijale soodsaks. Siiski ei usu ta, et ehitajad väga palju kahjumit kannavad.
“Minu hinnangul on alla omahinna pakkumine pigem siiski erand,” rääkis Pajumäe, kelle sõnul on võimalik ka omahinda alla saada, kasutades paremaid tehnilisi lahendusi.
“Kui kaks aastat tagasi pidime firmadesse helistama ja paluma, et nad pakkumise teeksid, siis nüüd on vastupidi. Turul osalejad ise helistavad ja küsivad, kas meil on midagi tulemas,” märkis Pajumäe.
Ehitusmahu vähenemine jätkus
1398 uut eluruumi
249 mitteeluhoonet
•• Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2008. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kuus protsenti vähem, teatab statistikaamet.
•• II kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 9,7 miljardi krooni eest, sellest hooneid 6,4 miljardi ja rajatisi 3,3 miljardi krooni eest.
•• Ehitisregistri andmetel lubati II kvartalis kasutusse 1398 uut eluruumi, mis on 559 eluruumi vähem kui aasta varem samal ajal.
•• Sarnaselt viimaste aastate trendiga asus enam kui kolmveerand valminud eluruumidest korterelamutes. II kvartalis väljastati ehitusluba 2143 eluruumi ehitamiseks, seda on võrreldes aastatagusega kolmandiku võrra vähem.
•• Kasutusse lubati 249 mitteeluhoonet kasuliku pinnaga 268 000 ruutmeetrit. Enim lisandus kaubandus- ja tööstuspinda.
