Ehitised vajavad õhuvahetuseks abilisi

Suve laineharjal mõtlevad paljud õhu jahutamise vajadusele, talvel õhu niisutamisele.

Isegi üheprotsendiline süsihappegaasi sisalduse tõus ruumis muudab inimese märgatavalt uimasemaks. See võib aga kergesti juhtuda tihedates uusehitistes, millel on ees ka õhkupidavad pakettaknad. Seepärast on üha enam hakatud majadesse paigaldama ventilatsiooni. Eesti turul kolm aastat tegutsenud OÜ Akliima müügijuhi Endrik Elleri sõnul on neil tekkinud ligi aastapikkused järjekorrad.

Eramaja puhul soovitab ta eelistada sundventilatsiooni, mis aitab hiljem küttekuludelt säästa 5-10 korda. Ise ehitades tuleks arvestada 50 000- kuni 100 000-kroonise kuluga.

Vanematele ehitistele hiljem ventilatsiooni ei lisata, sest see on väga kulukas. Kui ostetakse valmis maja, siis peab ehitaja ostjale üle andma ventilatsiooni mõõdistuspassi, samuti kasutus- ja hooldusjuhendid rikete puhuks.

Kinnisvaraomaniku seisukohast on oluline teada, kus mehhanismid asuvad. Need tekitavad müra, ehitaja kohustus on tagada heliisolatsioon. Elleri sõnul ei tohiks mõelda, et müra peabki kuulda olema.

Konditsioneer

Konditsioneeride läbimüük on viimase paari aasta jooksul hakanud kasvama. Kui varem oli see luksusseade, siis nüüd saab 14 000-kroonise seadme ka järelmaksuga soetada. Kui ventilatsioon toob õhu tuppa väljast, siis konditsioneer võtab õhu toast ja jahutab selle külmkapiga sarnase süsteemi abil maha. Enamikusse hoonetesse saab õhujahutussüsteemi suurema vaevata paigaldada.

1998. aastast tegutseva kliimasüsteemide firma OÜ Airwave juhatuse liige Urmas Malmet soovitab õige konditsioneeri leidmiseks pöörduda spetsialistide poole, sest supermarketite ning elektroonikapoodide müüjatel pole tema sõnul piisavalt sellealaseid teadmisi.

Malmeti sõnul on enam kasutatavad seinapealsed split-tüüpi konditsioneerid, millel on eraldi sise- ja välisosa. Need seadmed sobivad nii kontoriruumi kui ka magamistuppa.

Õhuniisuti

Malmeti sõnul on valdav osa Eesti kodumajapidamistes kasutatavaid niisutusseadmeid Ultraheli õhuniisutid. Nende populaarsust võib Malmeti sõnul  seletada odava hinnaga, mis jääb kahe-kolme tuhande krooni vahele. Aparaadi eelisteks on veel väike elektrienergia tarve, lihtne kasutatavus ja vaikne töö, sest seadmes pole ventilaatorit. Niisuteid kasutatakse eelkõige kütteperioodil, mil ruumi niiskustase võib langeda alla 20%. Normaalne ja inimesele sobivaim õhuniiskus on 40-60%.

Suurematele pindadele sobivad külma ja ka kuuma auruga õhuniisutid. Eelisteks on hea levik ning võimalus ühendada niisutid ventilatsioonisüsteemiga, mis viib niiskuse kõikidesse ruumidesse.