Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud arengukava käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Ministeeriumi ametnikud on seisukohal, et arengukava tõhustab varasema ajaga võrreldes oluliselt keskkonnakaitset ning selle järgimine vähendab kaevandamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Nii näiteks on arengukavas kirjas, et maavarade kaevandamise lubade andmisel peab edaspidi arvestama kohalike omavalitsuste arvamusega ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena, vahendab Äripäev.

"Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbruskonda vähe häirivalt ning rikutud maa tuleb kiiresti korrastada," loetles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes on seisukohal, et vajaduse sellise arengukava järele on tekitanud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise suurenemine ning sellega seotud probleemid. "Riik peab selgelt välja ütlema oma huvi ja otsima lahendusi juba tekkinud ja tekkida võivatele küsimustele," märkis ta.

Kuigi Eesti ehitustandritel pole tänini veel olulist elavnemist märgata, tundsid arengukavast puudust ka kaevandajad ning ehitusettevõtted. Samas on arengukava vastuvõtmine vahetult pärast valimisi tekitanud paksu verd keskkonnakaitsjate leeris, ühe alatuma võttena pannakse valitsusele süüks Nabala karstiala lubjakivivarude ehitusmaavarade arengukavasse sissekirjutamist