Ehitusmahud püsisid mullusel tasemel

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 0,4 protsenti rohkem.

Eestis suurenes ehitustegevus neli protsenti, ent välisriikides ehitati ligi kolmandiku võrra vähem, teatas statistikaamet.

Teises kvartalis ehitati omal jõul 557 miljoni euro eest, sellest hooneid 326 miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. 2012. aasta teise kvartaliga võrreldes jäi hoonete ehitamine samale tasemele, rajatiste ehitamine aga suurenes kaks protsenti.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Teist kvartalit järjest on võrdluses eelneva aasta sama perioodiga vähenenud välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, vähenenud on nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta teises kvartalis kaheksa protsenti (2012. aasta II kvartalis 11%).

Ehitisregistri andmetel lubati teises kvartalis kasutusse 475 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal.

Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus, mistõttu oli suur ka eluruumide keskmine pind – ulatudes 137 ruutmeetrini.

Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. Käesoleva aasta teises kvartalis väljastati ehitusluba 834 eluruumi ehitamiseks, s.o 100 eluruumi rohkem kui mullu teises kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 186 mitteelamut kasuliku pinnaga 124 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. 2012. aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.