Ehitusmahud vähenevad: viimati võis sellist kahanemist täheldada 2009. aasta alguses

 (57)
Ehitusmahud vähenevad: viimati võis sellist kahanemist täheldada 2009. aasta alguses
Foto: Martin Pedaja

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar kirjutab statistikaameti blogis, et Eestis ehitusmahud esimesel poolaastal vähenesid ja samasugust kahanemist nähti viimati 2009. aastal.

Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud kaks ja ELis kokku kaheksa protsenti.

Selle aasta esimeses kvartalis ehitati ELis hooneid 3,4 protsenti ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 1,5 protsenti vähem, teises kvartalis olid vastavad näitajad 12,5 ja 9,4 protsenti. Ajas tagasi vaadates võis sellist kahanemist viimati täheldada 2009. aasta alguses, kui Euroopa ehitusturg oli oma sügavaimas kriisis. Tookord vähenesid ehitusmahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kümnendiku võrra.

Ehitusmahud kasvasid enim Rumeenias ja kahanesid Iirimaal

Kui esimeses kvartalis kasvasid ehitusmahud veel enamikus ELi riikides, siis teises kvartalis vaid kuues riigis: 10,4 protsenti Rumeenias; 5,8 Taanis; 2,4 Soomes; 1,3 Maltal; 0,9 Saksamaal ja 0,2 protsenti Horvaatias. Enim vähenesid ehitusmahud Iirimaal (36,1 protsenti), Prantsusmaal (31,3) ja Hispaanias (23,5). Kahe viimase tõttu oli ELi ehitusmahtude kahanemine teises kvartalis just nii suur, sest need riigid annavad pea kolmandiku kogu ELi ehitusmahust.

Seotud lood:

Kõige raskem oli ehitusturul aprillis, mil koroonaviiruse leviku tõkestamiseks välja töötatud meetmed hakkasid otseselt mõjutama ehitustööde tegemist. Euroopa ehitusturg langes madalaimale tasemele, mis on registreeritud alates 1995. aastast. Ehitusmahud vähenesid aprillis 26 protsenti, sh Prantsusmaal 64,5, Luksemburgis 50,6 ja Hispaanias 32,5 protsenti. Ainsana kasvasid mahud Soomes - kolm protsenti. Mais ja juunis, kui viiruse leviku tõkestamise meetmed leevenesid, hakkas ka ehitajatel veidi paremini minema.

Kuidas läks Eestil ja lähinaabritel

ELis vähenes ehitustegevus lähiajaloo madalaimale tasemele, kuid lähinaabrite ehitusturu arengute kohta seda öelda ei saa. Kuna Põhja-Euroopasse jõudis koroonaviirus hiljem, siis esimese kvartali ehitusmahtudele see mõju veel ei avaldanud. Ehitusmahud kasvasid pea kõigis naaberriikides - neist enim 14,8 protsenti Lätis ja 9,6 Leedus. Ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi, mahud vähenesid vaid Rootsis (4,2 protsenti).

Teises kvartalis pilt muutus ja ehitusmahud kahanesid pea kõikides riikides, neist enim 8,4% Eestis. Vaid Soome suutis mahtusid kasvatada. Kuigi ehitusmahtude kasv hakkas tasapisi vähenema juba 2019. aastal, võib teise kvartalis mahtude vähenemise üheks põhjuseks pidada märtsis alanud koroonaviiruse levikut ja sellega võitlemiseks kehtestatud majanduspiiranguid ja piiride sulgemist.

Lätis, Leedus ja Rootsis ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Eesti ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehituse vähenemine, rajatiste ehitusmahud jäid väikesesse plussi. Soomes suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitamine.