Ei saa me läbi Soometa
Soomlasi esindavad Eestis näiteks head eesti keelt rääkiv Elisa juht Sami Seppänen, töötajatele sportimise eest lisatasu maksev omanimelise kraanafirma juht Pekka Niska, samuti Kroonikas klounärimeheks nimetatud Carl Danhammer ja Tallinna kesklinna restoranis istuv vodkaturist. Äärmusest äärmusesse. Eestlasi esindavad Soomes arstid ja ehitajad ning paljud teised tublid inimesed, kuid ka müüdavad naised ning kurjategijad.
Soome klubi
Eesti kaubandusturgu kontrollib suuresti Soome ettevõtete ?klubi?. Üks Eesti suurimaid tööandjaid on soomlaste Elcoteq. Eestlased räägivad Elisa (varasem Radiolinja) numbriga Nokia mobiiltelefonidega, teevad sisseoste soomlaste Kesko kontserni kauplustest ja Stockmannist, joovad Valio piima ning Olvile kuuluva Tartu õlletehase limonaadi. Eestlaste säästusid investeerib Joakim Heleniuse Trigon Capital. Eestlaste külalised ööbivad soomlaste Viru hotellis. Soomlaste laevaliinide Viking ja Silja Line tellimiskeskused asuvad Eestis.
Eesti on jätkuvalt odava tööjõu allikas, kuhu suunatakse lihtsamaid ja tööjõumahukamaid operatsioone. Soomlased on arvestatavad kliendid nii Tallinna, Pärnu kui ka Saaremaa kinnisvaraturul. Keegi ei tea täpselt, mitme eestlase palga maksavad Soome turistid, kuid ilmselt on see number tuhandetes, koos peredega kümnetes tuhandetes. Lisaks Soomes töötavad eestlased, kes lõviosa oma palgast kulutavad kodumaal. See on normaalne osa rahvusvahelisest koostööst.
Lõbusad soomlased
Helsingi-Soome laevadel on spetsiaalsed hoiuruumid, et lõunast põhja liikuvad viina- ja õllekastid koridore ei ummistaks. Reedesed Tallinna suunduvad laevad kubisevad lõbusatest soomlastest, kes pühapäeval õhtuse laevaga tagasi seilavad, silmad magamatusest punased ja samm pehme, kuid ?mäyräkoira? (sangaga kast viinapudeleid) kindlasti peos. Nende kõrval on Soomes töötavad eestlased, keda meelitab keskmiselt viis korda kõrgem palk. Ka see on normaalne riikides, kus on oluliselt erinev hinna- ja/või palgatase.
Lisaks Helsingi-Tallinna laevaliinile tahetakse 2006. aastal avada uus laevaliin Kagu-Soomest Ida-Virumaale. Eesti elektri müümiseks Soome ehitatakse merekaablit. Soomlased ehitavad uut tuumaelektrijaama, ehk liigub elekter varsti hoopis põhjast lõunasse?
Eestis toodetud juust maksab Soomes neli eurot (63 krooni) kilo. Eesti piim, jogurt, kohvikoor ja kodujuust on müügil suuremates toidupoodides. Konkurents on karm, aastakümnetega kivistunud tarbimisharjumusi ei muuda üleöö, isegi kui hind on Soome kaubast 7?20% odavam. Eesti piimatootjad tegid koos Soome partneritega sooduskampaania ja piimaliiter maksis ühe eurosendi (16 Eesti senti). Soome piimatootjad ostsid selle piima poodidest kokku ja jootsid mullikatele. Täna maksab Eesti rasvavaba piim Soomes 53 senti (üle kaheksa krooni) ja Soome piim 57 senti liiter (ligi üheksa krooni).
Tihe koostöö
Paljud eestlased panevad pahaks joobnud turiste. Soomlastele ei meeldi uudised Eesti päritolu kurjategijatest. Kuid need on nüansid, mis ei mõjuta tegelikku pilti. Soomlased on harjunud Eestis käima, ja jätkavad seda sissetallatud rada niikaua, kui nad saavad siin kaupu osta ja soome keeles teenuseid tarbida odavamalt kui kodumaal. Soome ettevõtjad jätkavad äriajamist niikaua, kui sellelt on võimalik kasumit saada. Eestlased jätkavad Soomes töötamist ja sinna kauba müümist niikaua, kuni selle eest makstakse mitu korda rohkem kui kodumaal.
Tööjõud
Vesi tööjõurendifirmadele
?? 2003. aastal anti eestlastele 9000 tööluba ja 2004. aasta esimese nelja kuuga 3200, siis 2004. aasta maist detsembrini ainult 1700, see on 81% kõikidest uute Euroopa Liidu riikide kodanike töölubadest, mida on kokku 2100. Neist valdav osa töötab Soomes.
Vajadus uue tööjõu järele
?? Võrdluseks, lätlasi töötab Soomes 108 ja leedulasi 61. Sisuliselt on tööjõu piirangud vesi tööjõurendifirmadele, kelle vahendatud tööjõu õiglast palka ja soomlastega võrdseid töötingimusi on raske kontrollida. Regulaarselt jõuab ametiühinguteni kaebusi renditöölistest eestlaste pisikesest palgast ja halbadest tingimustest. Keegi ei tea täpselt, kui palju eestlasi Soomes töötab, kuid ametiühingute hinnangul ei ole see arv oluliselt kasvanud.
?? Soome vajab lähiaastatel 1940-ndatel sündinud aastakäikude pensionile jäämise tõttu hulgaliselt uut tööjõudu, mida on vaja välismaalt sisse tuua.
