Eimillegi eest preemiaraha maksmine sureb välja
Et palgale lisaks ka preemiat saada, jääb aastal 2005 lihtsalt asutuse hingekirjas olemisest väheseks – vaja on häid töötulemusi. Möödanikku on libisemas ajad, mil heas tujus ülemus hõikas üle ukse: “Kõik saavad jaanipäeva puhul preemiat!” Või jõuluks, emade-, isade-, mis iganes päevaks.
Kui 1997. aastal maksti “niisama” preemiaid ligi pooltes Eesti ettevõtetes, siis viimasel viiel aastal on maksjate protsent püsinud 25 kandis. Seda näitab pilguheit Fontese iga-aastastele palgauuringutele. Uurijad nimetavad “niisama” preemiat garanteeritud lisatasuks. Ehk tasuks, mida makstakse töötulemustest sõltumata, peamiselt mingi kindla kuupäeva või aastasündmuse saabudes. Eelmise aasta palgauuringu järgi maksis taolist preemiat 24 protsenti uuringus osalenud 139 ettevõttest, seda sai ligikaudu 38 protsenti kõigist töötajatest.
Fontese konsultandi Urmas Orula selgitusel on kõige levinumaks lisatasuks jõulupreemia, nn 13. palk ja puhkuse lisatasu. Et “niisama” preemiat tuleb ette üha harvemini ning summad kipuvad jääma alla ühe kuupalga, pole selle maksmist viimasel ajal põhjalikult uuritud.
“Olulisem peaks nii tööandja kui ka töövõtja jaoks olema põhipalk ja tulemustasu,” ütles Orula. “Mõnes ettevõttes nimetatakse preemiaks ka tulemuste saavutamise eest makstavat lisatasu. Meie liigitame need uuringus tulemustasu alla.”
Erinevad tavad
BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim möönis, et varasematel aastatel on preemia maksmist lihtsalt pühade puhul ette tulnud küll, kuid nüüd enam mitte. “Aastatulemuste põhjal premeerimine kindlasti tuleb, aga eeldatavasti mitte detsembris,” ütles Puhkim. “Leidsime, et tulemuste põhjal on õigem lisa maksta. Aga ettevõtetes, kus tähtpäeva puhul preemia maksmine on traditsioon ja kuulub firmakultuuri juurde – miks mitte?”
Ja alles on preemiatraditsioon näiteks Balteco AS-is. “Meil on olemas aastalõpupreemia – kõigile võrdne summa sõltumata ametikohast,” ütles Balteco personali- ja kvalitee-dijuht Tiina Tralla. Tema sõnul on preemiast loobumist ette-võttes arutatud ja leitud, et nüüdseks on sellest saanud firmakultuuri lahutamatu osa. Ka töötulemuste põhjal makstakse ettevõttes preemiat, kuid seda käsitletakse üldjuhul lisatasuna.
Eesti Ehituses on tavaks maksta põhjendatud lisatasu, aluseks kindlad näitajad nagu tähtajad, kvaliteet. “Kombeks on küll, et preemiasaamine langeb kokku aasta lõpuga,” ütles ettevõtte personalijuht Taimi Elenurm.
“Mõnikord on isegi nõnda, et maksame sellest välja avansilise osa, sest on näha, et töötulemused on head. Suurem osa preemiarahast laekub siis hiljem.”
“Niisama” preemia
Levinum väljaspool
Tartut ja Tallinna:
•• Keskmiselt maksti ajavahemikul 2003–2004 garanteeritud lisatasusid summas 5711 krooni aastas, ütles Fontese konsultant Urmas Orula palgauuringutele toetudes. Lisatasude summa oli suurim funktsioonijuhtidel – keskmiselt 11 307 krooni – ja väikseim töölistel – keskmiselt 4194 krooni.
•• Võrreldes 2003. aastaga on garanteeritud lisatasudeks makstavad summad funktsioonijuhtide ning keskastme- ja esmatasandijuhtide puhul vähenenud ligikaudu 1000 krooni võrra. Seevastu spetsialistide grupis on tasud tõusnud 800 krooni võrra.
•• Piirkonniti maksti aastail 2003–2004 kõige harvem ja kõige vähem garanteeritud lisatasusid Tartus ja Tartumaal (26% töötajatele). Tallinnas ja Harjumaal sai seda 36% töötajaid. Mujal Eestis on see tasu menukam, seda sai 49% töötajaid, suurus oli keskmiselt 5353 krooni.
