EKFL soovib kinnisvaraarendajad sotsiaalselt vastutama panna

Üha hoogustuv valglinnastumine ning uute elurajoonide ehitamine linnalähedastesse valdadesse sunnib omavalitsusi ning kinnisvaraarendajaid koostööle sotsiaalobjektide rajamisel ning uuendamisel. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatusel on eemsärk kohtuda mitmete suuremate omavalitsuste esindajatega, et tekitada avatud diskussioon kinnisvaraettevõtjate ning kohalike omavalitsuste vahel. Esimene selline kohtumine toimus möödunud nädalal Rae vallas.

Idee kohtumiste korraldamiseks tuli „tänu” valdade ning kinnisvaraarendajate erinevatele arusaamadele infrastruktuuri rajamiskulude jaotamisel. Üheks peamiseks probleemiks teede, mängväljakute, spordihoonete, terviseradade ja muu sellise rajamise kõrval on lasteaiakohtade tagamine. Seaduse kohaselt peab omavalitsus koha lasteaias tagama igale ühe-aastasele lapsele. Valglinnastumisega seotud aktiivne kinnisvaraarendus ning sellega seoses just noorema elanikkonna suurenev hulk on tekitanud olukorra, kus omavalitsused jäävad seadusest tuleneva kohustuse täitmisega jänni. Siin ongi koht, kus vallad ning kinnisvaraarendajad peaksid kitsaskohad ületama ning leidma mõlemaid pooli rahuldavad lahendused.

EKFL-i tegevdirketor Tõnis Rüütli sõnul on kohtumiste eesmärk eelkõige üksteise muredest aru saamine. Juhatuse esimees Peep Sooman ütles, et vallajuhtidega kohtumise idee olnud EKFL-i juhatuses arutlusel juba

mõnda aega. "Usutavasti saame olla heaks infosillaks kinnisvaraarendajate ja vallajuhtide vahel," lausus ta.

Möödunud nädalal toimunud kohtumisel Rae valla ning EKFL-i juhatuse ja administratsiooni vahel tõdeti, et paraku on paljud kinnisvarafirmad ning kohalikud omavalitsused üksteisest valesti aru saanud ning uute kodude rajamise asemel on mindud tülikate ja aeganõudvate vaidluste teed.

Kohtumisel andsid valla esindajad ülevaate kiirest arengust tulenevatest probleemidest Rae vallas ning selgitasid, kuidas nad on arendajatega teinud koostööd nende probleemide lahendamiseks. Rae vallavanem Raivo Uukkivi selgitas kohtumisel osalenutele, et sotsiaalselt vastutustundlikud kinnisvaraarendajad näevad, kuidas hea koostöö omavalitsusega on neile kasulik.

„Suurem osa arendajatest saab aru, et nende arenduste realiseerumine lisab koormust kohalikule sotsiaalsele infrastruktuurile ning on nõus osalema lasteaedade, koolide, spordihoonete, mänguväljakute, terviseradade jms ajakohastamises. Sellisel käitumisel on ka selge

müügieelis, sest tänapäeva klient soovib osta omale elamist piirkonda, kus on kõik eluks vajalik olemas,” selgitas Uukkivi.

Tema sõnul satub ka Rae valda arendajaid, kes püüavad jätta kõik kohustused kogukonna ja omavalitsuse õlule. Et selliseid olukordi vältida, sõlmitakse Rae vallas arendajatega eellepingud juba enne detailplaneeringu algatamist. Kohustusi ning nende täitmise tähtaegu täpsustatakse enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

Kohtumisel selgitati, kuidas on kujunenud Rae valla poolt kohaldatava niinimetatud sotsiaalse liitumistasu piirväärtused. Seda kirjeldati lasteaia kohamaksumuse näitel, kus on arvestatud ühe reaalselt ehitatava lasteaia ehitusmaksumust ning seotud see vallas väljastatavate

ehituslubade arvu ning laekuva keskmise üksikisiku tulumaksuga.

Raivo Uukkivi sõnul tuleb aru saada ka arendajatest: „Kui nende äritegevusel kasumiperspektiivi pole, jäävad arendusprojektid üldse ära. Samas oleme selgelt märku andnud, et kui arendaja ei soovi üldse osaleda kohalikes tegemistes, siis ka planeeringuid ei kehtestata.” Ta lisas, et arendustegevusest peavad võitma nii kogukond, koduostja kui ka arendaja ise.