Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt paranes Eesti majanduskliima indeks mullu detsembris võrreldes oktoobriga 0,9 punkti võrra. Uut edu majanduses näevad analüütikud lähikuudel investeeringute ja ekspordi kasvust.

EKI ekspertide hinnangutest nähtub, et neljandas kvartalis jätkus keeruline aeg Eesti majanduses. Valdav osa ehk 69 protsenti eksperte hindas detsembris majandusolukorda halvaks.

Samas lisandus viimastel kuudel üha uusi märke sellest, et majandus on kohanenud kokkutõmbunud välis- ja sisenõudlusega ja viinud läbi vajalikud korrektiivid. Toimunud arengute ühisnimetajateks on Maastrichti kriteeriumidest kinnipidamine, finantsstabiilsust ohustavate riskide vähenemine ja välistasakaalu saavutamine.

EKI ekspertide ootused majandusolukorra paranemise suhtes eelseisval kuuel kuul on oluliselt tugevnenud – vastav indikaator tõusis septembri 6,2 punktilt 7,8 punktile detsembris.

Eelseisev poolaasta peaks edu tooma investeeringute alal (sealhulgas ka välismaised otseinvesteeringud) ning ekspordi edendamisel. Need asjaolud peaksid looma eeldused töötleva tööstuse väljatulekuks madalseisust.

Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval poolaastal nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.

EKI prognoosib selleks aastaks Eestile kaheprotsendilist majanduskasvu ja 7,8-protsendilist kaupade ekspordi kasvu. Tarbijahinnaindeks peaks EKI hinnangul jääma tänavu mullusele tasemele. Aasta keskmine registreeritud tööpuudus on EKI prognoosi kohaselt 90 000 inimest ja keskmine kuupalk tuleb 12 000 krooni.