Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing sõnas, et konjunktuuribaromeetrid kinnitavad hetkel ettevõtjate head olukorda. "Mitmed sektorid kannatavad oskustööjõu puuduse käes, näitena võib tuua ehituse ja infotehnoloogia," märkis Josing. "Sektoris on seetõttu probleemiks, kas suudetakse hankeid täita."

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum lausus, et Eesti puhul majandusolukorra halvenemist ekspertide hinnangul ja statistiliselt ei kajastu. "Majandusarengut takistavate probleemidena nähakse Eesti kvalifitseeritud tööjõu puudust, inflatsiooni ning nõudluse ja kapitali vähesust," märkis Kuum. "Praegune majanduskliima on halvenenud viimase kolme kuu jooksul, kuid jääb siiski üle rahuldava taseme."

Ekspertidest 45 protsenti pidas majanduse olukorda heaks ja 55 protsenti rahuldavaks. Eelmise vaatluse ajal juunis pidas 44 protsenti ekspertidest majanduse olukorda heaks, 50 protsenti rahuldavaks ja 6 protsenti hindas olukorda halvaks.

Võrreldes praegust majandusolukorda aastatagusega, hindas 90 protsenti ekspertidest olukorda paremaks ning kümne protsendi hinnangul oli olukord umbes sama.

Ettevõttejuhtide poolt oma firma olukorrale antud hinnangute alusel koostatud äribaromeetrid liikusid kolmandas kvartalis kergel langustrendil. Samas püsivad äribaromeetrid pikaajalisest keskmisest kõrgemal, teatas EKI.

Majandususaldus indeks langes juuni 108,5 punktilt 104,3 punktile septembris. Languste peamiseks põhjuseks on edasiste väljavaadete halvenemine.

Investeeringute olukorda hindas ekspertide paneel majanduse üldolukorrast halvemaks. Võrreldes eelmise vaatlusega juunis hindasid eksperdid olukorda oluliselt paremaks. Kapitalikulutused põhivarasse on käesoleva aasta esimesel poolel märkimisväärselt kasvanud, jäädes buumiaegsetest kolmandiku võrra väiksemaks. Äriettevõtete kasumlikkus on tunduvalt tõusnud, mis on koos laenamise aktiviseerumisega võimaldanud ettevõtetel investeeringuvajadusi paremini rahuldada, märkis EKI.

Investeeringute olukorda septembris hindas 25 protsenti ekspertidest heaks, 70 protsenti rahuldavaks ja viis protsenti halvaks. Juunis hindas investeeringute olukorda heaks 22 protsenti ekspertidest, 56 protsenti hindas rahuldavaks ja 22 protsenti hindas seda halvaks.

Eratarbimine sai kriisi tõttu olulise tagasilöögi ning üle kümne protsendiline tööpuudus ja külmutatud palgad ei lase olukorral soovitava kiirusega paraneda. Eratarbijad eelistavad pigem säästa ja võlgu tagasi maksta kui osta tarbekaupu ja teha investeeringuid.

EKI hinnangul kinnitavad statistilised näitajad, et käesoleva aasta esimesel poolel eratarbimine mõõdukalt siiski suurenes. Septembris hindas eratarbimise olukorda heaks 20 protsenti ekspertidest, rahuldavaks 70 protsenti ja halvaks kümme protsenti. Valdav enamus eksperte on arvamusel, et eratarbimise olukord on praegu parem kui mullu.

Ekspertidest viis protsenti hindas majanduse üldolukorda poole aasta pärast paremaks, 70 protsenti umbes samaks ja veerand halvemaks. Juunis hindas 78 protsenti ekspertidest olukorda paremaks ja 22 protsendi hinnangul jääb olukord samaks.Viimased kolm kuud on oluliselt muutnud ekspertide hinnangut, tugevad paranemisootused on asendunud paigalseismise hinnanguga, teatas EKI.

Septembris olid jätkuvalt ülekaalus need tarbijad, kelle majanduslik olukord viimase aasta jooksul halvenes. Kokku hindas 47 protsenti majandusliku olukorda halvemaks, 41 protsendi tarbijate olukord oli jäänud samaks ja 11 protsendi olukord paranes.

Ootused oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast olid septembris võrreldes juuniga natukene halvemad. Septembris prognoosis 26 protsenti küsitletutest oma pere majandusolukorra halvenemist, 43 portsenti samaks jäämist ja 19 protsenti lootis paranemist.

EKI prognoosib 2011. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) seitsmeprotsendilist kasvu ning ennustab tarbijahinnaindeksi kasvuks 4,9 protsenti.