Konjunktuuriinstituut võrdles kahes linnas toidukaupade, alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide ning erinevate teenuste hindasid. Uuringust tuli välja, et enamike kaupade ja kõikide teenuste hinnad on Tallinnas soodsamad kui Helsingis.

Jookide hinnad on Helsingis keskmiselt 26-151% kallimad. Joogivesi Evian (0,5l) on 151%, Coca Cola (0,5l) 148%, õlu Heineken 78% ja A Le Coq Premium 43% kallim. Soodsamad on Helsingis kohv ja tee (1 kg jahvatatud kohvi hind on Helsingis 8,96 eurot ja Tallinnas 9,18 eurot).

Piima- ja lihatooted on Helsingis kuni 135% kallimad. Kõige suurem vahe on kanafilee hinnas, 1 kg filee hind Tallinnas on 5,10 ja Helsingis 12,01 eurot. Täispiim on Helsingis 19% kallim, maitsestamata jogurt 46% ja juust Edam 18% kallim.

Puu- ja köögiviljad on samamoodi Tallinnas soodsamad. Banaani kilo maksis Tallinnas 1,08 eurot ja Soomes 1,40 eurot.

Kõik teenused on Helsingis kallimad
Teenuste hindade osas olid vahed samuti suured. Üks öö majutust võrreldavas hotellis maksab Eestis keskmiselt 129 eurot, Helsingis 173 eurot, olles 34% kallim. Ka kohvikud on jätkuvalt Tallinnas soodsamad. Pasta Bolognese hind Tallinna Vapianos on 8,50 eurot, Helsingis 14,90 eurot, olles 75% kallim. Tass Cappuccinot maksab Helsingis 30% rohkem. Üsna suur hindade vahe on juuksuri- ja hambaarsti teenustel. Meeste juukselõikus on Helsingis 86% kallim ja hambaarsti külastus 131% kallim.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul võib müüt nagu oleks Tallinnas kõrgemad hinnad kui Helsingis tuleneda sellest, et kunagi nähti Eestit väga odava riigina. „Näiteks nende jaoks, kes hakkasid 2004. aastast käima on Eesti hinnad kallinenud, aga Soomes samamoodi. Soomlane unustab võib-olla selle ära. Või kui võetakse indikaatorkaubaks alkohol, siis alkohol on oluliselt kallinenud selle aja jooksul," selgitas ta.

Rääkides aga Soome turistide arvu langusest, siis põhjuseid võib Josingu sõnul olla mitmeid. Ta tõi välja, et Eestis ollakse võib-olla laisaks jäädud Soome sunnal tehtava turundustööga ja soomlaste tulekut siia peetakse iseenesestmõistetavaks. Samuti märkis ta, et Soome noori tuleks rohkem Eestisse meelitada. Ja muidugi ühe põhjusena Soome turistide arvu vähenemisel võib näha ka alkoholiaktsiisi tõusu, kuid Josing toonitas, et alkohol pole siiski ainus põhjus, miks soomlased siia tulevad.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi näitavad kogutud võrdlusandmed ilmekalt, kui oluline on tugineda faktidele ning lükata ümber Soome meedias levima hakanud valed väited. Sellise valeinfo levitamine võib olla üks põhjustest, miks Soome turistide huvi Eesti külastamise ning kaupade ostmise vastu on vähenenud. „Meie ettevõtted pakuvad kvaliteetseid teenuseid ja kaupu ja seda mõistlike hindadega. Turistid on meile väga teretulnud,“ rääkis Palts. „Seda, kas keegi on tegelenud tahtlikult täna ümberlükatud müüdi levitamisega, saavad uurida vajadusel teised, kuid laiemalt vaadates näitab see, kui oluline on tegeleda ise enda riigi mainekujundusega, mitte lasta seda teha teistel. Sellesse tuleb panustada nii poliitikutel, ametnikel, ettevõtjatel, kui kõigil teistelgi, kes vastavaid võimalusi omavad,“ lisas Palts.

„Lisaks kättesaadavatele hindadele pakuvad Tallinna hotellid ja restoranid jätkuvalt head teenindust, mis loob meie riiki külastatavale turistidele positiivse külastuskogemuse. Hea kogemuse ning korduvklientide arvu kasvatamise eest seisavad kõik turismisektoriga seotud ettevõtted,“ selgitas uuringu tellija, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Liivamägi.