EKP soovitab riigiteenijate palgaseadust muuta
Pank tegi ametliku soovituse, kuigi Eesti pool ei küsinud seaduse osas üldse panga hinnangut, vahendavad Kuku raadio uudised.
Parlament võttis seaduse vastu eelmise aasta 16. detsembril. Seaduse vastu hääletasid Isamaa ja Res Publica liikmed ja parteitu Jaan Kundla, sotsid otsustasid hääletusel mitte osaleda. Sotside fraktsiooni liige Eiki Nestor avaldas enne seaduseelnõu teist lugemist Kuku raadios hämmingut, miks palgad eurodes on. Eurodes palgamäär tekkis eelnõusse enne teist lugemist, põhiseaduskomisjoni 7. detsembri istungil.
Riigikogu pressiteenistus teatas pärast seaduse vastuvõtmist, et kuna Eesti on selle seaduse jõustumise ajaks eeldatavalt läinud üle eurole, siis otsustati sätestada palgamäär eurodes. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas seaduse välja 22. detsembril.
Esimene signaal, et Euroopa Keskpank (EKP) pole selle seadusega rahul imbus avalikkusesse 6. veebruaril, kui ärimees Rein Kilk ütles, Kuku raadio saates Keskpäevatund, et EKP juht Jean- Claude Trichet olevat Eestisse seoses kõrgemate riigiteenijate palga seadusega kurja kirja saatnud. Paar nädalat tagasi ei soovinud või osanud mitte ükski ametnik sel teemal midagi öelda. Küsimusele, kas selle seaduse osas küsiti Euroopa Keskpanga arvamust, vastati Riigikogu infoteenistusest, et ei küsitud, kuna tegu pole fiskaalpoliitikaga ja seega ei pea arvamust küsima.
Kuku raadio päringu peale teatati Euroopa Keskpangast, et pank tõesti tegeleb selle seadusega ja koostab oma ametliku arvamuse.
Euroopa Keskpanga ametlikus arvamuses seisab:
Riikide ametiasutustel on kohustus konsulteerida EKPga seoses tema pädevusse kuuluvate õigusaktide eelnõudega. Vääringu küsimused kuuluvad selgelt EKP pädevusvaldkonda. Liikmesriigid peavad tagama, et EKPga konsulteeritakse vajalikul tapil, mis võimaldab õigusakti algatanud asutusel enne sisuliste otsuste langetamist arvesse võtta EKP arvamust.
Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse osas seda kohustust ei täidetud.
Eurosummasid sisaldavad riigisiseste õigusaktide sätted on võimalikud ainult siis, kui eurot käsitletakse välisvaluutana või kui see on vajalik seoses Euroopa Liidu eurodes väljendatud õigussätete ülevõtmisega. Need tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud, samuti ei vasta see seadus euro kasutusele võtmise põhimõtetele.
Seetõttu soovitab EKP seadust muuta.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Väino Linde hinnangul on Euroopa Keskpanga arvamus riigiteenijate ametipalkade osas juuksekarva lõhkiajamine, mida ta ei võtaks dramaatiliselt. “Ma ei näe põhjust, et peaks seda seadust muutma,” kinnitas Linde Kuku raadiole.
Linde lubab, et hinnang võetakse teadmiseks, aga talle tundub, et Euroopa Keskpank ei kursis kõigi Eesti seadussätetega. Linde sõnul on ka praegu kroon euroga seotud ja sellest probleemi ei tehta. Linde selgitas, et riigikogu saab palka muuta vaid järgmise koosseisu jaoks ja järgmise koosseisu ajal kehtib Eestis tema sõnul loodetavasti juba rahaühikuna euro. Kui siiski mitte, siis on Linde kinnitusel riigiteenijate palgaseaduses ka kaitseklausel krooniarvestusega. Euroopa Keskpank on rahulolematust Eesti seadusloomega väljendanud ka varem,
mullu märtsis saatis EKP ülimõjuvõimas president Jean-Claude Trichet riigikogule seitsmeleheküljelise kirja, kus avaldab nördimust, et riigikogu ei konsulteerinud Euroopa Keskpangaga finantskriisi lahendamise seadust menetledes. Seadus võeti tookord vastu vaatamata Euroopa Keskpanga nurinale. Väino Linde sõnul on Eesti suhted Euroopa Keskpanga presidendiga sellegipoolest head. “ Minule teadaolevalt suhtub
Trichet Eestisse väga hästi, “ rääkis Linde, “kriitikanoolte pildujaid võiks otsida hoopis tema ametkonna seast.”
Linde erakonnakaaslane rahandusminister Jürgen Ligi päris muretult Euroopa Keskpanga ametlikku arvamusse ei suhtu. Ligi tuletas meelde, et kõnealust palgaseadust menetles riigikogu valitsusest sõltumata. Ligi hinnangul oleks olnud korrektne eurodes palga määramist arutada ka valitsusega. Ligi sõnul on ta antud juhul Euroopa Keskpangaga ühel arvamusel. “Kui reeglid on kehtestatud, siis tuleb neid järgida ja kui me tahame eurotsooni pääseda, siis ei saa me sinna minna tagaukse kaudu,” ütles Ligi Kuku raadiole.
“Keskpanga valvelolek hiiliva eurostumise suhtes on täiesti mõistetav.” Ligi lisas, et keskpangal on järelevalvekohustus ja hinnangu andmine on täiesti arusaadav ja õigustatud. Rahandusministri sõnul ametlikku vastust Euroopa Keskpanga
hinnangule andma riik ei pea. “Me ise peame kaaluma, kas on otstarbekas seadust muuta või ei,” kinnitas Ligi ja lisas, et küsimus on tegelikult parlamendiliikmete arutada. “Nemad on selle seaduse loojad, eks me anname neile vajadusel nõu,” ütles Ligi. Rahandusminister toonitas, et midagi hullu pole juhtunud, Euroopa Keskpanga antud arvamus ei saa Ligi hinnangul takistuseks Eesti liitumise euroga.
