EKRE majanduskava arhitekt Sõerdi kriitikast: selline arusaam esindab nn Exceli mõtteviisi

Lõppeva nädala kolmapäeval, kui EKRE tutvustas oma majandusprogrammi, sai see tugevalt kriitikalt ka endiselt rahandusministrilt ja Reformierakonna liikmelt Aivar Sõerdilt. Majanduskava ühe peamise arhitekti Endel Oja sõnul näitab tema kriitika üksnes piiratud arusaama sellest, kuidas riigieelarvet juhtida.

"Aivar Sõerdi mõtteavaldused EKRE majandusprogrammi teemal viitavad paanikale Reformierakonna majandusideoloogide ridades. Teisiti ei saa mõista lugupeetud majandusspetsialisti seisukohavõtte, milledest olulisematele ka vastan," ütles EKRE majandusprogrammi toimkonna juht Endel Oja.

Sõerd ütles EKRE majanduskava kriitikas, et see on populistlik ja teostamatu. "See on arulage maksudega mängimine," leidis Sõerd. Oja sõnul häirib tema oponenti tõenäoliselt ennekuulmatu olukord, kus maksude langetamisega samaaegselt ei pakuta välja uute maksude sisseseadmist või olemasolevate tõstmist.

Küsis ju Sõerdki seda kava lugedes, millistele maksudele nihkub maksukoormus. "Kui nad soovivad nihutada maksukoormust tulumaksule ja tööjõumaksudele, siis see on konkurentsivõimele palju ohtlikum," märkis endine rahandusminister.

Oja sõnul polegi EKRE majandusprogrammis ainsatki viidet, et EKRE sooviks kehtestada ettevõtetele täiendavat tulumaksu või suurendada tööjõumakse. "Hoopis vastupidi – me ei "nihuta"midagi, ei kehtesta ühtegi uut maksu ega tõsta ka olemasolevaid," kinnitas ta.

Ka märkis EKRE majandusprogrammi toimkonna juht, et Sõerdi arusaam riigieelarvest esindab mehaanikast pärit arvamusstereotüüpi (nn Exeli-mõtteviisi), mille kohaselt iga euro, mis maksude vähendamisest riigieelarvesse otseselt ei laeku, ongi riigieelarvele igaveseks kadunud. "Tegelikult see nii ei ole. EKRE on teinud vastavad pädevad arvutused," toonitas Oja.

Tema sõnul vaadeldakse EKRE majandusprogrammis majandust sellisena nagu ta tegelikult funktsioneerib - dünaamilise, pigem elusorganismile sarnase süsteemina, kus mingilt osalt pidurite võtmine (maksude vähendamise näol) tekitab järelmina arengu ja kasvu. "Ainuüksi ettevõtjatele soodsama keskkonna loomiseks on EKRE majandusprogrammis üle 20 punkti!" lausus Oja.

Sõerd tõi ühe kriitikana välja ka, et EKRE majandusprogrammis "puudub elementaarne analüütika". "Võin täie teadmisega kinnitada, et EKRE majandusprogrammi toimkond (kus osalesid ainult ettevõtjad ja on kulutatud alates selle aasta jaanuarist kuni tänaseni üle 1000 töötunni, lisaks ekpertiisid), omab ülevaadet selle programmi elluviimisega kaasnevast rahalisest mõjust riigieelarvele," kinnitas Oja.

Ta tõdes küll, et kiired maksualandused tekitavad riigieelarves ajutise (kuni 2 aastat) vajaku, kuid see tasandatakse operatiivlaenuga. "Riigieelarve vajak aga hakkab koheselt vähenema seoses majanduse elavnemisega ja ettevõtlusaktiivsuse kasvuga, samuti mitmete tänase valitsuse poolt elluviidavate rumalate otsuste (näiteks Rail Baltic) viivitamatu peatamisega," põhjendas EKRE majandustoimkonna juht.

Vajak likvideerub EKRE prognooside kohaselt (koos operatiivlaenu tagasimaksmisega) juba kolmandal aastal. "Lisaks kavatseme käivitada 12-aastase riiklike investeeringute programmi, kus kasutame eelarveväliseid sisendeid, sh. Eesti inimeste seisvat raha, mille paneme nende huvides ja riigi garantiiga teenima. Ka see toetab positiivselt riigieelarve laekumisi," sõnas Oja.

Kuigi Sõerd ütles, et EKRE majandusprogrammi realiseerimisel muutuks Eesti maksusüsteem täiesti ettearvamatuks, kinnitas Oja, et EKRE-le on tulevane riigieelarve ettearvatav. "Kahju on hoopis sellest, et Reformierakond kui ennast ettevõtluse soodustamise eestvõitlejana tituleerija ei ole siiamaani üldsusele tutvustanud ühtegi vastavat ideed," märkis majandusprogrammi töörühma juht.