EKRE majandusprogrammi looja: meie programm jätab inimestele lisaks kätte 700 miljonit

 (71)
Endel Oja
Endel Oja, majandusteadlaneFoto: Erakogu, Maaleht

EKRE majandusprogrammil on kaks suunitlust ehk ideelist põhialust. Nendeks on ettevõtluse igakülgne stimuleerimine ja inimeste maksukoormuse vähendamine, mis koostoimes viivad ühiskonna rikkuse kasvule, kirjutab EKRE majandustoimkonna juht, majandusteaduste kandidaat Endel Oja.

Möödas on ajad, mil mõni erakond sai ennast eksklusiivsusemaiguliselt reklaamida kui „ettevõtjasõbralikku“. EKRE majandusprogrammi toimkond koosneb eranditult ettevõtjatest, kes esindavad ettevõtteid suurusega vahemikus 1 kuni 700 töötajat. Lisaks kasutasime erinevate ekspertide seisukohti.

EKRE majandusprogrammil on kaks suunitlust ehk ideelist põhialust. Nendeks on ettevõtluse igakülgne stimuleerimine ja inimeste maksukoormuse vähendamine, mis koostoimes viivad ühiskonna rikkuse kasvule. Väärtustame iga inimest kui oma elutee rajajat, andes neile suuremad võimalused ise otsustada, mida oma rahaga teha (näit.tervishoius ja pensioni kogumisel).

Arvutused näitavad, et meie majandusprogrammi elluviimisel jääb Eestis inimestele täiendavalt kätte ca. 700 miljonit eurot aastas, mis seni neilt maksudena riigieelarvesse koguti. Samas on selge, et ostude kaudu tuleb osa sellest rahast koheselt riigieelarvesse tagasi. Ettevõtetele jääb maksualanduste tõttu kätte ca. 300 miljonit eurot aastas. Kuid „joone alla“ oleme saanud tulemuse, et kokkuvõttes riigieelarve laekumised seoses ettevõtluse hoogustumisega hoopiski kasvavad.

Seotud lood:

Kaasnev oluline printsiip on, et riigieelarve pidev suurendamine maksude tõstmise teel ei saa olla eesmärgiks omaette, küll aga riigieelarve tasakaal pikemal perioodil. EKRE ei välista oma majandusprogrammi evitamise algperioodil (kuni 2 aastat) operatiivse laenupuhvri rakendamist riigieelarve ajutise vähenemise kompenseerimiseks seoses erinevate maksude üheaegse alandamisega, kuigi meie arvutused sellist vajadust ei näita. Meie majandusmudeli seos riigieelarvega on esitatud JOONISEL.

EKRE majandusprogrammis on neli osa: ettevõtjapakett, kodanikupakett, riigireformi pakett ning investeeringute ja suurprojektide pakett.

Ettevõtjapakett koosneb järgmistest programmilistest seisukohtadest.

  1. Alandame käibemaksu 15%-ni. Viime sisse käibemaksu erisused: majutusasutustele (jääb) 9%, toitlustusettevõtetele 9%, Eesti toorainest Eestis toodetud toiduainetele 9%, mahetoiduainetele 0%, retseptiravimitele 0%, invavahenditele 0%, elektriautodele 0%, pistikhübriid sõidukitele 9%.
  2. Alandame kütuseaktsiise ja alkohoolsete jookide aktsiise nii, et need kaubad oleksid hinnaga, mis ei motiveeri neid ostma Lätist.
  3. Alandame elektri ja gaasi võrgutasusid ja aktsiise äritarbijatele sõltuvalt tarbimismahust. Soodustame elektri hajatootmist, energiaühistute loomist ja ja autonoomsete energiasaarte rajamist.
  4. Võimaldame kõigile Eestis alalist elamisluba omavatele inimestele alates 18. eluaastast lihtsustatud ettevõtluse süsteemi läbi ettevõtluskonto (käibeni kuni 40000.- EUR aastas, müük võimalik nii juriidilistele kui füüsilistele isikutele). Müügitulust 20% automaatne maks. Aruandluskohustus puudub. Piirang: ettevõtluskontot ei saa kasutada töölepingu asemel. Sotsiaalmaks loetakse tasutuks alates käibest 1 miinimumpalk kuus.
  5. Kehtestame ettevõtete sõiduautodele tänase kilovatipõhise maksustamise asemel ühtse automaksu 100.- EUR kuus ja lõpetame ristkasutuse maksustamise. Ettevõtete sõiduautode kulud võimaldame viia 100% ettevõtte kuludesse, nagu seni kehtib mittesõiduautode puhul.
  6. Kaotame igasuguse dividendide topeltmaksustamise ja lõpetame ainult dividendi maksjatel ka palga maksmise nõudmise Maksuameti poolt.
  7. Lõpetame sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et teha atraktiivsemaks osalise tööajaga töötamine. Toetame sotsiaalmaksu lae kehtestamist kõrget palka (alates 3500.- EUR) saavatele töötajatele.
  8. Kehtestame alustavatele ettevõtetele maksusoodustused.
  9. Lubame kõigil ettevõtetel kasutada kuni 6000 eurot aastas erisoodustusmaksu vabalt ettevõtte kollektiivi huvides.
  10. Piirame põllu – ja metsamaade müüki välismaalastele.
  11. Viime sisse maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks.
  12. Vähendame ettevõtteid koormavat bürokraatiat, tühistades vastavaid regulatsioone ja seadusi. Selleks - 12.1: alustame koostöös ettevõtjatega kõige kulukamate ja bürokraatlikumate seaduste või määruste väljatoomisest ja tühistamisest. 12.2: kehtestame limiidi (piirangud) ettevõtete tegevuse kontrollimistele. 12.3: lõpetame pankade poolt klientide taustakontrolli ülereguleerimise ja ettevõtjate töö vastava takistamise.
  13. Vabastame kvoodi alt välistöötajad, kes teenivad vähemalt 6-kuulise töölepingu alusel vähemalt 3- kordset Eesti keskmist palka.
  14. Soodustame laste töökasvatust, vähendades selleks täna kehtivaid piiranguid.
  15. 15. Parandame väikeettevõtete krediidivõimalusi, luues selleks riikliku investeerimispanga (tänaste KREDEX, KIK, EAS asemel).
  16. Viime kutseõppes sisse õpipoisi süsteemi.
  17. Tõstame Eesti ettevõtete konkurentsivõimet EL-is, lõpetades tundlike andmete avaldamise seoses rahvusvahelistel riigihangetel osalemisega. Kaotame kasusaajate omanike sundregistreerimise.
  18. Kaotame teemaksud.

Riigireformi pakett on järgmine:
1. Alustame riigireformiga ja vähendame riigiaparaadi kulusid järgneva 5 aasta jooksul 6%aastas. Ametnike riigist peab saama riik, mis teenib rahvast!
2. Võimaldame ettevõtetel kohalike omavalitsuste sponsoreerimist ilma vastavate summade maksustamiseta.
3. Korraldame ümber väheefektiivse tasuta ühistranspordi maapiirkondades. Hajaasustuse piirkondades viime sisse nõudepõhise transporditeenuse.
4. Lõpetame ametnike salatsemise rahva ees. Muudame ministeeriumite, riigettevõtete jt. riiklike asutuste töö rahvale läbipaistvaks. Piirame ametialaseks kasutamiseks salastatud materjalide ringi.

Viimase punkti aktuaalsus ühiskonnas on järsult kasvanud seoses kahe „suurprojektiga“. Rail Balticule raha eraldamine põhineb 2017.a. kevadel avaldatud tasuvusanalüüsile. Tänaseks on selgunud, et selles on 4 miljardi euro suurune viga, mistõttu projekti sotsiaal-majanduslikku kasu tuleb selle summa võrra vähendada. Selle korrektsiooni tulemuseks on omakorda, et Rail Balticu projekt ei vasta Euroopa Liidu rahastamise nõuetele. Mida sellest hoolimata näeme, on hoopiski järjekordsete kümnete miljonite eurode planeerimine Rail Balticule järgmise aasta riigieelarves, samal ajal kui MKM ei ole suutnud vea olemasolu ümber lükata.

MKM on püüdnud negatiivseks osutunud tasuvusanalüüsi eest süü ajada küll Riias asuva AS RB Rail kui tasuvusanalüüsi tellija, küll Euroopa Komisjoni kaela, kes nagu oleks pidanud tasuvusanalüüsi valideerimiseks kasutama eksperte. Euroopa Komisjonist on Eestile antud selge vastus – tasuvusanalüüside eest vastutavad riigid ehk kasusaajad. Sellest hoolimata aetakse minister Kadri Simsoni juhtimisel edasi projekti, mida EL nõuete kohaselt ei tohiks teha. Miks? Kas poliitilisest vastutusest on võimalik lõpmatuseni kõrvale hoida?

Teine markantne näide „ametnike riigist“ on plaan lahti ühendada Eesti ja teised Baltimaad täna toimivast Ida-Euroopa elektrisüsteemist ja ühendada see läbi Poola Lääne-Euroopaga. Korduvatele päringutele erinevatel tasemetel küsimusega, milliseid kulusid selline plaan Eestile kaasa toob ja kuidas sel juhul tagatakse elektrivoolu 50 Hz sageduse kvaliteet, ei ole Elering ega MKM vastanud, kuigi vastavad arvutused on neil olemas. Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikanõukogu on oma protokollilise seisukohaga 24.04.2017.a. selle projekti hukka mõistnud ja soovinud korduvalt kohtuda peaministriga. Retooriline küsimus lugejale – kas selline kohtumine on toimunud?