Mitmed majandus- ja transpordianalüütikud on juhtinud korduvalt tähelepanu, et seni pole tehtud ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut, mis näitaks, et uue Tallinna-Pärnu raudteetrassi rajamine olemasoleva kõrvale hakkaks Eestile kasu tootma. Vastupidi, kaubavood on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud.

Selge on vaid üks: Eesti riigieelarvele tähendab Rail Baltic rasket ja iga-aastast koormust. Peale selle, et riigi omafinantseering selles projektis on sadu miljoneid eurosid, lisanduvad trassi hooldus- ja remondikulud vähemalt 30 miljonit eurot aastas. Praegu jääb riik hätta isegi olemasolevate raudteetrasside käigushoidmisega, ent Rail Baltica rajamisel jääks riik ülal pidama kaht peaaegu paralleelset raudteed Tallinna ja Pärnu vahel, kusjuures uus oleks märgatavalt kallim, kuna on oluliselt laiem.

Keskkonnateadlased on juhtinud tähelepanu, et uue trassi rajamisel on ettearvamatu mõju ka Eesti elukeskkonnale. Kavandatav raudtee koos teenindusmaa ja piirdetaradega lõhestab Eesti enneolematu barrikaadiga. Liikumisteed ja rajad lõgatakse läbi, rajada tuleb ligi 80 viadukti, neist igaüks maksab mitu miljonit eurot. Trass mõjutab väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutust ning kogu riiki läbistava barrikaadi tõttu võib sattuda ohtu mitme loomaliigi püsimajäämine. Samuti tekitab ehitus enneolematu nõudluse meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele.

Fanatism, millega Rail Balticu eestvedajad eiravad vastuargumente, prognoositavaid ohte ning avalikku arvamust, süvendab kahtlusi, et Rail Balticuga on seotud ulatuslik korruptsiooniskeem.

Kahtlusi lisab asjaolu, et Rail Balticu praegust trassi soovitav uuringufirma AECOM on sattunud Austraalias skandaalidesse ja jäänud kohtus süüdi riigi ajaloo suurimas uuringupettuses. Firma süü seisnes alusetute ning ülioptimistlike prognoosidega uuringuraporti esitamises, millest lähtuti pärast valmimist pankrotistunud tunneli rajamisel.

Konservatiivse Rahvaerakonna on seisukohal, et Eesti vajab senisest projektist paremat, moodsat ja kiiret raudteeühendust Kesk-Euroopaga. Selleks aga pole vaja rajada uut trassi, vaid rekonstrueerida olemasolev raudteevõrgustik.
Vajame lisauuringuid ja ratsionaalset avalikku debatti, otsustamaks, kas Euroopaga raudteeühendus luua üle Pärnu või Tartu-Valga liinil, kuid täiesti selge on, et uue, kolmanda transpordikoridori loomine tuleks välistada. Konservatiivne Rahvaerakond soovib omalt poolt sellele debatile kaasa aidata, korraldades Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Rail Baltica teemal.

Valitsuspoliitikute praegune jutt, et Rail Balticu trass on otsustatud ja midagi enam muuta ei saa, ei ole tõsiseltvõetav. Fakt on, et Euroopa Liit ei kirjuta meile ette siseriikliku trassi asukohta. Praeguseks tehtud kulutused on projekti kogumaksumusega võrreldes tühised ning need ei õigusta korvamat kahjut, mida Rail Baltic Eesti majandusele ja elukeskkonnale teha võib. Veel on aeg hädapidurit tõmmata!