“Eesti põllumehed on harjunud virisema ja suud lahti riigi poole vaatama ning sealt kui vallavaesed palukesi ootama. Iga mees ja firma peaks ikka oma asjadega ise hakkama saama,” kommenteeris AS Ekseko juhatuse esimees Teet Soorm teiste sealihakasvatajate virisemist.

Umbes 40 protsenti Eestis tapetavatest või eksporditavatest elusloomadest tuleb Ekseko süsteemist.

Firma on 164 000 seaga Euroopas viie suurima hulgas ja suudab toota sealiha mitmes oma farmis omahinnaga alla 1 euro ehk 15,64 krooni tapakaalu kilo eest. Eesti keskmine on 19–20 krooni ja sealiha kokkuostuhind kõigub 21–22 krooni vahel.

Seakasvatusega on Soormi sõnul võimalik raha teenida, aga nagu igas äris, peab ka seda õigesti tegema. Kui aastatel 1997–2000 teenis iga sealihakasvatusse investeeritud kroonilt aastaga tagasi kolm-neli krooni, siis praeguseks on see summa langenud alla krooni.

1996. aasta lõpus laiendas AS Rakvere Lihakombinaat pankrotis olevas AS-is Ekseko aktsiakapitali ja omandas sellega enamusosaluse. Eesmärgiks oli varustada enda tootmist stabiilse kvaliteetse sealihaga.

2003. aasta lõpuks on investeeritud seakasvatuse arendamisse kokku 140 miljonit krooni.