EKSKLUSIIVSED FOTOD | Kuidas kerkib Dubais 6 miljardit eurot maksev Expo maailmanäitus?

 (5)

2020. aasta oktoobris Dubais, Araabia Ühendemiraatides avatav Expo on plaanitud suurejooneliseks ja erakordseks sündmuseks - sest just nii on sealsed valitsejad otsustanud. Selleks, et tühjale kõrbeliivale ehitada nullist 4,38 ruutkilomeetril laiuv ning maailma riike tutvustav elamuskeskus, panevad Emiraadid huugama vähemalt 25 miljardit dirhamit ehk 6 miljardit eurot.

Expo toimumiskohta külastanud Eesti äridelegatsioonile, EAS-i esindajatele ja Ärilehele tehti ka tulevases linnakus tuur, et anda aimu ettevõtmise mastaapsusest. Kui Dubais on igal sammul näha, et suurte ja muljetavaldavate objektide ehitusel raha ei loeta, siis täpselt nii tundub juhtuvat ka 2020. aastal alguse saava Expo maailmanäituse korraldamisega.

Expo eelarve ulatub 6 miljardi euroni. Kui siia lisada veel kõik objektid - lugematud kõrghooned, Tulevikumuuseum (Museum of the Future), uus ja Expo lähedale rajatav Al Maktoumi lennujaam koos metrooliiniga - mida Dubai kavatseb Expo ajaks valmis saada, pannakse ürituse ja eelkõige enda riigi promomise alla hoomamatu raha. Linnas võib tänavanurkadel ja Expo partnerfirmade vaateakendel näha uhkeid silte ürituse toimumisest, loomulikult on vastavate kirjadega ehitud ka kõik Emirates'i lennukid.

Kümneid tuhandeid töölisi ja vabatahtlikke

Pea 40 000 ehitustöölise rabavad hetkel nullist üles ehitada Expo kompleksi, mis mahutab endas mitmeid "maamärke", projekteeritud maailma parimate arhitektuuribüroode poolt. Samal ajal ei tundu sealsetele korraldajatele kohatu rääkida ka loodus- ja keskkonnahoiust, taastuvenergiast ja säästlikeest eluviisidest ning taaskasutuse propageerimisest. Korraldajad rõhutavad, et suurem osa ehitistest jääb kasutusse ka Expo lõppedes, pärast 10. aprilli 2021. aastat.

Expo toimumisajaks, ca pooleks aastaks, võetakse tööle 30 000 vabatahtlikku - juba praegu on sooviavalduste saatjate arv kümne tuhande võrra kõrgem. Dubai tahab Expo-ajalukku minna ka väliskülastajate kõrge arvuga. Kuigi absoluutnumbrites nad isegi ei ürita Shanghai Expot lüüa (seda külastas 2010. aastal 73 miljonit inimest) ning prognoosivad koguarvuks 25 miljonit külastajat, siis 70% nendest peaks tulema väljastpoolt Emiraate. Tavapäraselt moodustavad enamuse Expo külastajatest näitust korraldava riigi elanikud.

Suursugused "maamärgid"

Dubai Expo keskpunktiks on Al Wasl Plaza - inglise keelde tõlkides "Connection" või "Ühenduvus". See kuplikujuline hoone pannakse kokku sisuliselt terasvõrest - ümmarguste teraselementide vahel on klaas ning 67 meetri kõrgusele ulatuvale kuplile kujutatakse erinevaid valgusetendusi. Kuigi ehitustandril oli juba näha erinevaid kupli tükke ehk ümaraid teraskonstruktsioone, olid platsil siiski kõige äratuntavamad varem eskiisifotodelt nähtud "päikesevarjud", mis laiuvad kogu Expo alal, hoonete vahel ja pakuvad külalistele lõõmava päikese eest kaitset.

Ülalolevast galeriist on näha ka Eesti paviljoni asukoht, mis asub Al Wasl'ile suhteliselt lähedal. Seekord Eesti riik ja ettevõtjad kasutavad Dubai pakutavat paviljoni ning riik rahastab Expole minekut kahe miljoni euroga, ülejäänud raha paneb kokku eraettevõtetest moodustatud konsortsium. Eesti esinduse moodustavad MTÜ-d Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Smart City Lab, Digitaalehitus, Personalised Medicine Association ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Lisaks erinevate riikide paviljonidele (nt Emiraatide enda paviljon sümboliseerib nende rahvuslindu pistrikku, selle arhitektiks on hispaanlane Santiago Calatrava ja see tuleb loomulikult väga suursugune) ehitatakse Al Wasl'i ümber veel mitu n-ö maamärki ehk erinevaid teemapaviljone - rõhutatakse nii jätkusuutlikkust, liikuvust kui taastuvenergia kasutamist.

Kogu Expo kompleks peaks valmis saama juba tänavu aasta lõpuks, et riikidel oleks aega oma sisseseadeid paigaldada ja paviljone avamiseks valmis seada.

Ärilehe reisi Dubaisse rahastas osaliselt EAS.