"Kindlasti pole nad ei liiga suured ega liiga väikesed. Kas ka parajad, peab otsustama lähtuvalt sellest, millise ettevõttega konkreetselt tegu on. Ja meeldib see meile või mitte, aga erasektori tippjuhtide palgatase on nii kõrge, et nende avalikku sektorisse tõmbamiseks tuleb see number üksjagu suur, kuigi kolmandiku kuni poole väiksem analoogsest erasektori palgast Eestis," kõneleb Vare.

Kui palk oleks kordades väiksem, siis poleks erasektori juhtidel enam motivatsiooni. "Vähem saada ollakse väljakutse ja huvi tõttu valmis, aga mitte kordades. Ja neid inimlikult süüdistada ka ei saa," märgib Vare.

Soome ja teiste heaoluriikidega meil end palkade mõttes võrrelda ei tasu. "Ei riigifirmades ega avalikus sektoris. Ning üks asi kipub meil kahe silma vahele palkade võrdlemisel jääma: üpris suure osa firmajuhtide nn. palgasummast moodustavad boonused ehk tulemustasud, mille määramine on nõukogude otsustada. Seega nõukogud peavad määrama ka adekvaatsed kriteeriumid," on Vare veendunud.

"Välismaal on tegelikult tippjuhi, olgu ta peaminister või firmajuht, boonuseks veel sisuliselt prii ülalpidamine, turvateenus, firmalennukid ja muu riigi või firma poolt. Näiteks Prantsusmaal. Seda palgaarvestuses ei arvestata. Meil firmajuhtide puhul nii kombeks pole. Avaliku sektori tipus aga selliseid elemente on, näiteks turva ja prii ülalpidamise mõttes. Olgu, kuluhüvitiste nime all. Samas on see ka raha, mida peaks arvestama igasuguste piirlagede seadmisel," lisab eksminister.