Ekspankur Andres Bergmann asub Sierra Leones teid ehitama

 (24)
Ekspankur Andres Bergmann asub Sierra Leones teid ehitama
Toomas Volmer

Enda hinnangul oli Bergmann vanglas alusetult, ent seal istutud aeg siiski luhta ei läinud.

Mullu detsembris vabanes pankrotistunud ERA panga endine omanik ja juhtkuju Andres Bergmann vanglast, kus ta istus majanduskuritegudes süüdi mõistetuna ligi poolteist aastat. Nüüd, ligi aasta hiljem käivitab ta Aafrikas Sierra Leones oma äripartneritele Hannes Hallikule ja Tõnu Soomerile kuuluvat tee-ehitusfirmat Mitco, mis võib hea õnnestumise korral kasvada piirkonnas tugevaks tegijaks.

Sihikule on võetud terve piirkond: Gambia, Guinea, Senegal, Libeeria ja üks maailma vaesemaid riike Sierra Leone. Tahetakse teid ehitada. 

Sierra Leonel on küll teedeehituse arengukavad, ent puudub raha. Ent Maailmapank, Euroopa Liit, mitmed arengupangad ja teised abilised külvavad Lääne-Aafrikasse kui suhtelise poliitilise stabiilsuse saavutanud piirkonda abidollareid ja -eurosid. Suur hulk raha pannakse infrastruktuuri – teede, tänavate, sildade ja sadamate ehitamiseks. Just need summad peabki Bergmann vormistama Mitco tööks, leivaks ja kasumiks.

Sierra Leone pakkub eestlastele võimalust saata sinna tööle oma tee-ehitajad, kes lumega istuksid, käed rüpes. Lääne-Aafrikas on just novembrist märtsini kõige magusam teetööde aeg.

Seni on Mitco osalenud Aafrikas ühel hankel, mille võitis 15–16 miljoni dollarise (200 miljoni kroonise) pakkumisega Senegali firma, eestlased jäid napilt teiseks. Ülesanne oli ehitada neli kilomeetrit neljarajalist maanteed ümber pealinna Freetowni.

Seotud lood:

Pakkumised soolas

Samas räägib Bergmann, et näiteks Gambias on tulemas üks tee-ehitushange, mille maht ületab 50 miljonit dollarit (600 miljonit krooni). Järgmised pakkumised on Mitcol juba soolas.

Veel mõni kuu tagasi ei olnud Bergmann ühegi firma juhatuses ega nõukogus. Vähemalt sellistes firmades, mis ei oleks pankrotis või likvideerimisel. Vanglast ennetähtaegselt vabanenuna tuli tal leida püsiv töökoht ja selle leidis ta sõprade juures SMR-is. Nüüd on Bergmann SMR Groupi nõukogu liige. Tegemist on kontserniga, mille tütarfirmadeks on Keilas, Viimsis ja Raplas teedeehituse ja hooldusega tegelev SMR Teed ning Mitco, mida Bergmann juhib Sierra Leones.

“SMR-i tööle minek oli loomulik samm,” tunnistab Bergmann. Hallik ja Soomer olid tema vanad tuttavad. Pankrotiprotsesside ajal süüdistati Bergmanni koguni vara sõpradega seotud fimadesse kantimises. 

SMR Teed ei kuulu siiski kõige suuremate tee-ehitajate hulka, käive küünib tänavu 120 miljoni krooni kanti. “Väikesed pangad vahel vahendavad suuri projekte ja väikesed tee-ehitusfirmad teevad suuri projekte ise või kellegagi koos allhankepartnerina. SMR on piisavalt suur, et tal oleks spetsialiste, keda vajaduse korral Aafrikasse saata, ja meil on ka jõudu, et mingit tee-ehituse etappi ise finantseerida,” ütleb Bergmann.

Mitcol pole Lääne-Aafrikas palju konkurente. Suuremad neist on araabia või Kuveidi firmad. Eurooplased ei julge veel eriti piirkonda tulla. “Regioon ei ole kerge, seal on oma mentaliteet ja tingimused, kõigepealt tuleb ennast harida nii seaduste kui ka kohalike kommete osas,” ütleb Bergmann.

Eestlasi pole Bergmann näinud Sierra Leones äri otsimas, ent ta usub et liigutakse ka sinnapoole. Lähim ettevõtmine on ehk ärimees Margus Reinsalul, kes ehitab Maroko rannikule luksuskuurorti.

Bergmanni esimesed emotsioonid tänavu veebruaris esmakordselt Sierra Leone pinnale astudes olid sellised: “Tunne oli samasugune, kui sai tulla esimest korda Moskvasse ·eremetjevo lennujaama ning pidi seal orienteeruma, teadmata midagi ei taksohindadest ega muust.” Talle oli teada, et tegemist on arengumaaga, üllatas vaid positiivne suhtumine valgetesse inimestesse.

Nüüd on Sierra Leone pealinna Freetowni rajatud Mitco kontor, kus töötab kaks kohalikku inimest, kes tegelevad peaaegu kõigega, mida ühe kontori opereerimiseks vaja. “Seal lähevad aeglaselt ja nõuavad inimtööjõudu teatud toimetused, mis Eestis on iseenesestmõistetavad ja kiired,” ütleb Bergmann. Mobiiltelefon on Sierra Leones enam-vähem igaühel, aga lauatelefon kui selline puudub. Kaardiga maksta saab vaid üksikutes kohtades.

ERA panga ja Polarise pankrotisaaga

Raskustes olid paljud

Ohvriks toodi ERA pank

•• 6. oktoobril 1998 kuulutas Eesti Pank välja ERA panga moratooriumi, kuna pank olevat makseraskustes.

•• Andres Bergmanni hinnangul nägid toonased sündmused välja umbes nõnda: 1998. aastal oli börsikrahh ja sellele järgnes Vene kriis, mis tekitas Eesti pankadele likviidsuskriisi. Ühispank ja Optiva pank olid raskustes, Maapank pankrotistus. ERA pangal oli tollal ligi 50-protsendine osalus EVEA pangas. EVEA oli aga soetanud 50 miljoni krooni ulatuses Vene riigi valuutakattega võlakirju. Vene kriisi tõttu hindas Eesti Pank nende väärtuse nulli, mis oli suur viga, sest need müüdi pankrotiprotsessi käigus hiljem enam kui 100-protsendise väärtusega. 

•• EVEA sattus raskustesse, sest hoiustajad hakkasid sealt raha välja võtma. Kuna ERA pangal oli osalus EVEA-s, hakati ka ERA pangast raha välja võtma. Ühispanga ja Forekspanga päästmine oli Bergmanni arvates riiklik ja “perekondlik” küsimus – riik võttis oma raha ERA pangast ja teistest väikepankadest välja ja pani Ühispanka. Kuna Polarise kindlustusel oli hoius ERA pangas, tekitasid ERA panga raskused hinnangulisi probleeme ka talle – see viis mõlema pankrotini.

•• 7. juunil  1999 kuulutas kohus välja ERA panga pankroti. ERA Panga Gruppi kuulunud Polarise kindlustus pankrotistus sama aasta oktoobris. Prokuratuuri arvates tekitasid Bergmann ja tema kaasosalised ERA pangale 1999. aastal 214,4 miljoni kroonise kahju.

•• Detsembris 2004 kinnitas kohus lihtmenetluse kokkuleppe, millega Bergmann tunnistas end süüdi ja nõustus kolme ja poole aastase vanglakaristusega. Ennetähtaegselt vabanes Bergmann vangist 2005. aasta detsembris.

•• ERA panga pankrotimenetlus kestis viis ja pool aastat. Selle lõpuks maksti panga võlausaldajatele ehk panga klientidele välja 38 protsenti kaitstud nõuetest ehk kokku 115,8 miljonit krooni. ERA panga vastu kaitsti kokku nõudeid 318 miljoni krooni ulatuses. ERA panga pankrotivara suurus oli 172 miljonit krooni.

Andres Bergmann:

«Kannatuste põhjustajad pole veel vastutust kandnud»

Olgugi et Bergmann kinnitab, et ERA panga ja Polarise pankrotist puhkenud saaga on tema jaoks emotsionaalselt läbi, pole tegelikud põhjustajad veel karistust kandnud.

•• Kas minevikusündmused olete nüüd seljataha jätnud?

Emotsionaalselt on see peatükk minu jaoks läbi. Üheselt on tõestatud, et ERA panga ja Polarise pankrot polnud vältimatu – eriti selgelt tuleb see välja pankrotihaldurite lõpparuandeid lugedes, kus varade müügist laekunud raha on enamikul juhtudel murdosa vara väärtusest, sealhulgas isegi haldurite lemmikvabanduse ”kiirmüügi“ väärtusest.

Mis mind praegugi veel häirib, on see, et paljud inimesed kannatasid nende protsesside tagajärjel, alates mu perekonnast ja lõpetades hoiustajatega, ja see polnud vajalik kannatamine. Need, kes selle tegelikult põhjustasid, peavad selle eest ka veel vastutust kandma.

•• Ehk siis tolle aja niiditõmbajad Eesti Pangast?

Ma ei ütleks nii otseselt. Vastutama peavad need, kes niite tõmbasid, viies EVEA panga pankrotti ja sellega kogu Eesti panganduse kriisi. ERA panga pankrot oli ikkagi suur varajaotamisprotsess, millest paljud nn hoiustajate huvide kaitsjad leiab nüüd 500 rikkama inimese tabelist ja seejuures on nende varaks märgitud ka ERA panga omanduses olnud vara.

Enda puhul pean eriti tähtsaks asjaolu, et ei toimunud süüdimõistmist, vaid toimus vahi all olevale isikule lihtmenetluse pakkumine, mille puhul oleks vahi all viibimies aeg olnud lühem kui protsessi kestus. Samas ei tunnistanud ma ennast süüdi üheski punktis. Jaak Kiikeri (ERA panga endise juhatuse esimehe – toim) protsess kestab tänaseni.

•• Mis vanglaelust meenuma jääb?

See polnud kaotatud aeg, mul oli võimalik rahulikult tööd teha – pärast kahte-kolme vanglasse sisseelamise kuud muidugi. Vangla pakkus vaikust ja rahu, mis andis võimaluse tööd teha ja end harida, mis ehk polekski olnud väljaspool niimoodi võimalik. Loomulikult andis palju ka vanglaelu seestpoolt nägemine, see on teatud mõttes ühiskonna peegel. Minu jaoks oli see huvitav kogemus, iseasi, kas see oli vajalik seoses ERA panga protsessidega. Pigem ei olnud. Aga küll tulevik toob veel ERA panga protsessidesse selgust.

•• Mida vanglaelu õpetas?

Ei tea, kuivõrd vangla üldse kedagi õpetab. Kui, siis pigem seda, kuidas kuritegelikus maailmas paremini toime tulla ja seal paremat karjääri teha. Kui inimene tahab positiivset õppida, teeb ta seda nii vanglas kui ka väljas.