See on aga üks ebaküpse turu indikaatoreid. Võrreldes lähinaabrite Läti-Leeduga paistab pilt siiski tunduvalt parem: Eestis on kahjukindlustusturu kogumaht jagatuna elanike arvuga u 2000 kr, Lätis u 1700 kr ja Leedus u 1300 kr aastas.     

Kindlustuse olemust ei ole teenusena veel klientidele lõplikult selgitatud, tihtipeale jääb kõik sellesse puutuv liiga keeruliseks ja kaugeks. Näiteks Eesti kodudest on kindlustatud alla kolmandiku, mis on Euroopa üks väiksemaid näitajaid.

Teine omadus, mis siinset turgu eredalt iseloomustab, on liigne kontsentreeritus. Lääne-Euroopas on suhteliselt haruldane, kui kahele turuliidrile kuulub kokku ligi 60% kogu turust. Nii see praegu aga Eestis on ja eelkõige viitab see asjaolule, et uutele tulijatele jätkub ruumi. Konkurentsi on vaja väikeseks innovaatiliseks ergutuseks, sest viimasel viiel aastal ei ole Eesti kindlustusturg pakkunud tarbijale midagi uudset.

Kolmas põhiline erinevus küpsete turgudega võrreldes on kahju- ja elukindlustuse ebaproportsionaalne suhe. Kahjukindlustuse alla kuuluvad näiteks kasko-, liiklus-, vara-, õnnetus- ja vastutuskindlustus. 2006. aastal moodustasid need kõigist kindlustusmaksetest 67%. Nii jääb elukindlustuse osaks ainult 23%. Lihtsalt öeldes: Eesti inimene panustab pigem varasse kui iseenda tervisesse ja laste tulevikku. Arenenud turgudel, nagu Soomes, Rootsis ja Suurbritannias, moodustab kahjukindlustus kõigist maksetest ainult kolmandiku.

Ebaküpsus ei väljendu loomulikult ainult arvudes, sest sisuliste näitajate, nagu klienditeeninduse ja hinnakujunduse osas on Eestis tegutsevatel kindlustusseltsidel veel palju õppida.

Rahvusvaheline kogemus ütleb, et peamised muudatused seisavad ees eelkõige teenuse kliendini toomises. Kahjukäsitlus on vaja muuta võimalikult kiireks ja müügiprotsess ise mugavaks ja arusaadavaks.

Hea näide on kahjukäsitlusprotsessi muutumine: varasema paberite täitmise asemel saab nüüd üha rohkem hakkama üksnes telefoniga – avarii korral tuleb seltsi helistada, kahjukäsitluseks vajalik info kogutakse kõne jooksul ja ühtlasi antakse juhised, mis remonditöökotta oma autoga sõita. Järgmine käik autoremonditöökotta on juba parandatud auto kättesaamiseks.

Järgmised viis aastat on Eestis väga põnevad nii üldmajanduslikes kui ka kindlustuse valdkonda puudutavates küsimustes. Ees seisab nii kindlustusturu kasvu aeglustumine kui ka tähelepanu koondumine müügilt klienditeenindusele.

Tulevik kliendisuhetes

Praegu kasvab kindlustusturg kiiremini kui SKT. Kuigi tendents on suunatud aeglustumisele, võib järgmise viie aasta kindlustusturu kasvuks ikkagi ennustada üle 10%. Praegu ei ole kasvu peatumist näha. Ühiskonna küpsedes ja rahva teadlikkuse tõustes ei saa me olla enam kaua olukorras, kus oma kodu on kindlustanud alla kolmandiku kõigist Eesti peredest.

Et tagada positsiooni, on võimalik turuosaliste konsolideerumine. Uue äri haaramine muutub vähem tähtsaks ja üha olulisemaks saab juba olemasolevate klientide hoidmine. Iga ettevõte, kes soovib stabiilselt kasvada, peab panustama kliendisuhetele, teenuse kliendile arusaadavaks ja võimalikult mugavaks muutmisele. Väiksemate kindlustusseltside puhul on aga ainuke ellujäämise võimalus spetsialiseerumine.